Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toidud mürkseened, -taimed, -kalad , toitudes teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid näit. Ei sobi kasutada pulbrina saadavalolevat õllepärmi, sest seda peetakse "surnud" pärmiks, kuna ta ei kergita tainast. Seda siiski ei saa kasutada vahetult elu alalhoidmiseks, kuna sel juhul elu lakkaks öösel. Piimatooted, munad ja loomaliha on loomsed valgud.
Erinevad südame- ja veresoonkonnahaigused vajavad varast diagnostikat, et säilitada võimalikult kaua elujõud ja töövõime.
Veelgi olulisem on haiguste ennetamine tervisliku eluviisiga ja tervislike toitumisharjumustega. Siia kuulub kindlasti suitsetamisest loobumine, mõõdukas alkoholi tarvitamine ja aktiivne liikumine — vähemalt 30 minutit iga päev ning istuva eluviisi vähendamine. Südame-veresoonkonnahaigustega patsientide puhul peab kehaline koormus lähtuma individuaalsetest soovitustest.
Tervislik toitumine on südame-veresoonkonnahaiguste üldriski vähendamise lahutamatu osa. Õige toitumine vähendab riski mitmeti, nagu näiteks läbi normaalse kehakaaluvererõhu alandamise, toimega lipiididele, veresuhkru kontrollile ja läbi tromboosisoodumuse vähendamise. Südame-veresoonkonnahaiguste toitumisalasteks riskifaktoriteks on vähene puu- ja köögiviljade ning marjade tarbiminesoola ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine, kiudainete vähesus toidus ja tasakaalustamata toitumisest tingitud ülekaalulisus.
Oluline on kinni pidada õigest toitainete vahekorrast toidus ning hoolitseda toidu mitmekülgsuse eest. Süüa tuleb igast toidugrupist südamesõbralikke toite. Leib ja teraviljatooted peaksid olema iga päev menüüs. Süüa võib täisteraeraleiba, sepikut, tumedat riisi, täisteramakarone, kaerahelbe- ja tatraputru.
Toitumine südame- ja veresoonkonnahaiguste korral | Tervisliku toitumise informatsioon
Täisteratoodete kõrge kiudainete Vaavlihaigus ja toores toit aitab kolesteroolitaset alandada. Soovitatav on vältida valgest jahust tooteid.
- Liigeste tosised haigused
- Toidud, mis tekitavad ebameeldivat kehalõhna - Intiimne - Tervis
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- Looduslikud väävliühendid aitavad eemaldada rakkudest toksiine ning ehitada üles valke, kõhrkude ja sidekude.
Köögiviljad ja kaunviljad on asendamatud vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete allikas. Köögivilju tuleks hautada, kuid neid saab ka riivida ja süüa toorelt.
- Poldi liigesed maksatsirroosiga
- Henry G. Bieler - TOIT ON TEIE PARIM RAVIM
- Väävel (S) toidus ja selle roll inimkehas - Maitsetaimed
- Paula RõukTerviseportaali reporter Halva kehalõhna puhul peaks oma toitumisharjumused üle vaatama.
Hea on süüa rohkem punapeeti ja kõrvitsat, mis on odavad kodumaised aedviljad. Vaavlihaigus ja toores toit mõjuvad kõrget vererõhku alandavalt. Soovitav on süüa iga päev taimeõliga valmistatud köögiviljasalateid.
Minimaalselt peaks päevas sööma — g köögivilju. Puuviljad ja marjad kindlustavad organismi varustamise vitamiinide, süsivesikute ja mineraalainetega ning antioksüdantidega.
Väävel (S) toidus ja selle roll inimkehas
Marjad ja mahlad sobivad pudrule lisandiks. Sellest toidugrupist peaks iga päev sööma umbes grammi. Liha, kala ja muna. Südame- ja veresoonkonnahaiguste korral on soovitatav süüa oomegarasvhappeid sisaldavaid toite, mida enim sisaldab kala. Oomegarasvhapped tõstavad HDL-kolesterooli taset ja vähendavad lipoproteiinide kontsentratsiooni, parandavad endoteeli funktsiooni ja arterite elastsust.
Liha võib täielikult asendada kalaga või siis süüa üle päeva, kuid vältida tuleb soolakala, soolast heeringat ja konserve. Pekk on keelatud küllastunud rasvhapete suure sisalduse tõttu, mis on südamehaiguste riskiteguriks. Soolatud liha, vorsti ja konserve ei ole soovitatav süüa.
Mõõdukas muna tarbimine — kuni üks muna päevas seevastu ei suurenda südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, kuna need sisaldavad samal ajal ka antioksüdante, B ja D-vitamiini, riboflaviini ja folaate.
Muna on üks tervisliku toitumise komponente.
Toidud, mis tekitavad ebameeldivat kehalõhna
Piim ja piimatooted. Valida võiks väiksema rasvasisaldusega piimatooteid ja piirata rasvaste piimatoodete söömist. Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned. Soovitatav on asendada küllastunud rasvhapped suurel määral küllastumata rasvhapetega, mida saab ohtralt kaladest, taimeõlidest, pähklitest, seemnetst ja avokaadost. Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe nt piimarasvaskuid nad võivad tekkida vedelate taimeõlide osalisel hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel.
Transrasvhappeid on soovitatav tarbida nii vähe kui võimalik.
Jamaica vinnutatud liha mangosalsa ja riisiga
Lisatud suhkrud. Valida vähese suhkrusisaldusega toite, piirates magusate jookide ja maiustuste tarbimist.
Soolatarbimist kõikidest allikatest kokku tuleb piirata kuni 5 g päevas. Selleks on soovitav mitte lisada soola valmistoitudele, vaid kasutada soolata maitseainesegusid ning pöörata tähelepanu valmistoodete soolasisaldusele. Terviseprobleemidega inimestel on kindlasti vaja nõu pidada oma arstiga, kes jälgib toitumisanamneesi ja vajadusel annab nõu nii toitude valiku, valmistamise kui ka söödud toidu koguste osas.