Muide, seoses tehnikaga on minu veebisaidil täielik harjutuste komplekt, kus kirjeldasin kõiki põhilisi üksikasju, mida peate teadma, et harjutust õigesti sooritada, ilma et see kahjustaks teie tervist. Liitsõnade moodustamine toimub sõnade lihtsa liitmise teel ilma grammatiliste lõppudeta, kusjuures peasõna jääb liitsõna lõppu ja vastav grammatiline lõpp lisatakse kogu liitsõnale: koncertsalono kontserdisaal, bonkora heasüdamlik, fervojo raudtee, altfluga fantazio kõrgelennuline fantaasia jne. Naine ütleb: treeningult tulles olen hoopis teine mees. Olles iseenda suhtes teatud vaeva näinud, satute aga kiiresti "ruttu" ja siis muutub see lihtsamaks. Mõnus kambavaim Ida-Virumaal Toilas koolis käies tegeles Mati paljude spordialadega nagu tavaline koolipoiss.
Klicka här för mer information om boken. Den här boken är hämtad från Projekt Runeberg. Böcker kan vara maskinlästa utan korrektur. Tehniline toimetaja I. Korrektor A. Kalberg Ladumisele antud I Trükkimisele antud 6. XII Trükipoognaid 5.
Arvutuspoognaid 7, Trükiarv 10 Tellimise nr. Hind rbl. During Soviet occupation after the war, he spent ten years in a prison camp in Komi. Esperanto was prohibited in the Soviet Union in the years One year after his release, he was able to publish this dictionary in Tallinn in It was digitized in June Project Runeberg digitizes dictionaries such as this one under the assumption that they are not covered by copyright for 70 years, but only be catalog or database rights for 15 years.
Väike esperanto-eesti ja eesti-esperanto sõnaraamat på Arkivkopia
Tekib ehk küsimus, miks trükiti sõnastik ja mitte õpik? Kuigi õpik oleks olnud hädavajalik, leiti siiski, et kõige suurem vajadus on praegu sõnastikkude järele. Sajad inimesed on viimasel ajal lõpetanud esperanto kursusi, omandanud esperanto grammatika kohta teadmisi ilma õpikuta, on juba alustanud kirjavahetust ja soovivad lugeda esperanto kirjandust.
Sõnastikuta osutub see raskeks.
Selle väikese sõnastiku autor on suutnud sõnastikus anda õige suure sõnade tagavara, kuigi raamatu maht on võrdlemisi piiratud. Raamatu tarvitajal tuleb hoolega läbi lugeda juhendid, mis autori poolt mõlema sõnastiku ees on ära toodud, ja õppida raamatut nende järgi kasutama.
Kontrolliks on tarvitatud «Plena Vortaro de Esperanto» Tähestik ja hääldamine a, b, c, ĉ, d, e, f, g, ĝ, h, ĥ, i, j, ĵ, k, l, m, n, o, p, r, s, ŝ, t, u, ŭ, v, z Iga sõna loetakse nii, nagu see kirjutatakse. Iga häälikut hääldatakse alati ühtemoodi.
Igale tähele vastab eri häälik, igale häälikule eri täht. Hääldamine on umbes sama kui eesti keeles. Rõhk Rõlik on alati eelviimasel silbil, kusjuures igas silbis on ainult üks täishäälik: a-e-ro-pla-no lennuk, ra-di-o raadio, fa-mi-li-o perekond. Rõhulised täishäälikud lahtises silbis hääldatakse poolpikalt eesti II välde : fidela «fi-dee-la» truu, amiko «a-mii-ko» sõber; muudel juhtudel on nii rõhulised kui rõhutud täishäälikud lühikesed: benko Elbow liigese osteoartroosi ravi, varma soe.
Nimisõnad Nimisõnade tunnuseks on -o: lampo, elektro, principo, demokratio, festivalo, direktoro, aütobuso, Afriko, Parizo, Henriko.
Luules võidakse see lõpp ära jätta, asendades ta apostroofiga: lamp', cigar' jne. Mitmus moodustatakse -j abil: lampoj lambid, inspektoroj inspektorid, laboristoj töölised. Käändeid on kaks: nominatiiv ja akusatiiv. Viimane moodustatakse -n lisamise teel nominatiivile: gitaron kitarri, konduktoron konduktorit, bananojn banaane, librojn raamatuid.
Teised eesti käänded väljendatakse eessõnade varal: pordo de teatro teatri uks, en teatro teatris, en teatron teatrisse, ei teatro Hurt liigesed parast Soumo toukejoudu, ai teatro teatrile, teatri juurde jne. Omadussõnad Omadussõnade tunnuseks on -a: bona hea, varma soe, granda suur. Omadussõna ühtib nii arvus kui Hurt liigesed parast Soumo toukejoudu oma põhisõnaga: bona knabo hea poiss, bonan knabon head poissi; bonaj knaboj head poisid, bonajn knabojn häid poisse.
Võrded moodustatakse abisõnade pii ja plej abil: bela ilus, pii bela ilusam, plej bela kõige ilusam, ilusaim. Tallinn estas pii granda oi Tartu Tallinn on suurem kui Tartu.
VÄIKE ESPERANTO-EESTI JA EESTI-ESPERANTO SÕNARAAMAT
Hurt liigesed parast Soumo toukejoudu Artikkel Määravaks artikliks on la määramata artiklit ei ole : hotelo mingi, lähemalt määramata hotell — la hotelo see, teatud hotell, millest juttu juba on olnudgranda hotelo — la granda hotelo, grandajn hotelojn — la grandajn hotelojn. Asesõnad Isikulised asesõnad on: mi mina, vi sina, Teie, li tema meessoostŝi tema naissoostĝi tema, see asjade ja loomade kohtani meie, vi teie, iii nemad; si enesekohane asesõna, ainult kolmanda isiku kohta: li lavas sin ta peseb ennast ; oni umbisikuline asesõna: oni skribas kirjutatakse.
Sihitisena omandavad nad samuti kui nimisõnadki n-lõpu: min mind, vin sind, Teid, lin, ŝin, ĝin teda jne. Omastavad asesõnad moodustatakse a-lõpu abil: mia minu, liia nende jne. Määrsõnad Määrsõnu tuletatakse -e abil: bona hea — bone hästi, rapida kiire — rapide ruttu, kulturo kultuur — kulture kui-8 tuurselt, skrlbi kirjutama — skribe kirjalikult, antaŭ ees — antaŭe enne.
Võrded moodustatakse nagu omadussõnadel: frue vara — pii frue varemini — plej frue kõige varemini. Kohamäärused osutavad koos akusatiivi n-lõpuga liikumise suunda: hejme kodus — hejmen koju, supre ülal — supren üles. Tegusõnad Tegusõna tunnuseks kõigis isikutes nii ainsuses kui mitmuses on olevikus -as mi sidas ma istun, ni sidas meie istume jne.
Käskiv kõneviis moodustatakse lõpu -u abil skribu! Kesksõnu on nii aktiivis kui passiivis kolm. Moodustatakse nad aktiivis liidete -ant- -int- -ont- abil: olevik skribanta kirjutav, minevik skribinta kirjutanud ja tulevik skribonta kes Hurt liigesed parast Soumo toukejoudu tulevikus; passiivis vastavalt liidete Pihustage liigeste turse -it- -ot- abil: olevik skribata kirjutatav, minevik skribita kirjutatud ja tulevik skribota mis kirjutatakse tulevikus.
Nimisõnaline vorm moodustatakse kesksõnadest lõpu -o abil: trinkanto jooja, mortinto surnu, amato armastatu jne. Määrsõnalise -e abil saadakse kesksõnadest eesti des-formi vasted: skribante kirjutades, trinkinte olles joonud, batite olles löödud, löödult jne.
Liitajad moodustatakse tegusõna esti olema ja kesksõnade varal: mi estas skribinta olen kirjutanud, ni estis legintaj olime lugenud, iii estas lernantaj nad on õppimas, nad õpivad parajasti, tiu filmo estas jam vidita see film on juba nähtud jne. Eessõnad Kõik eessõnad nõuavad iseenesest nominatiivi: kun amiko sõbraga, pri literaturo kirjanduse üle, ai mi mulle, ĝis la benko pingini jne.
Kui ükski teine eessõna ei sobi, siis tarvitatakse umbmäärast eessõna je: la infano sopiris je la pat-rino laps igatses ema järele. Liikumise suunda osutatakse akusatiiviga, kui eessõna iseenesest seda ei väljenda: sur la tablo laual — sur la tablon lauale, en la kafo kohvis — en la kafon kohvisse, sub la sofo sohva all — sub la sofon sohva alla jne.
Arvsõnad Põhiarvud on muutumatud: unu, du, tri, kvar, kvin, ses, sep, ok, naü, dek 1—10cent sada, mil tuhat.
Kümned, Artriidi ravi jne. Järgarvud moodustatakse omadussõnalise -a abil: unua esimene, dua teine, tria kolmas jne. Liite -obl- abil saadakse korrutusarvud; triobla kolmekordne, dekoble kümme korda, kümnekordselt jne. Määrsõnalise -e abil saadakse unue esiteks, due teiseks, trie kolmandaks jne. Sõnade tuletamine Grammatilise lõpu lihtsa muutmise abil saab igast nimisõnast Hurt liigesed parast Soumo toukejoudu omadussõna, tegusõnast nimisõna jne.
Liitsõnade moodustamine toimub sõnade lihtsa liitmise teel ilma grammatiliste lõppudeta, kusjuures peasõna jääb liitsõna lõppu ja vastav grammatiline lõpp lisatakse kogu liitsõnale: koncertsalono kontserdisaal, bonkora heasüdamlik, fervojo raudtee, altfluga fantazio kõrgelennuline fantaasia jne. Konsonantide liigse kuhjumise vältimiseks kasutatakse tarbe korral nimisõnalist o-d: patrodomo isamaja, skribo-tablo kirjutuslaud, manĝoĉambro söögituba.
Piiramatuid võimalusi pakub sõnade tuletamine tuletusliidete abil. Eesliited bo- sugulus abielu läbi : patro isa — bopatro äi, frato vend — bofrato õemees, mehevend. Lõppliited -ae- halvakspanu : domo maja — domaĉo majalogu, knabo poiss — knabaco poisinolk, -ad- tegevuse kestus : lerni õppima — lernado õppimine, rigardi vaatama, rigardadi vaatlema, -aĵ- miski teatava omadusega või teatud ainest : nova uus — novaĵo uudis, trinki jooma — trinkaĵo jook, ovo muna — ovaĵo munaroog.
Sageli on rööbiti tuletistega. Eriti eesliite mai- varal moodustatud tuletiste kõrval on viimasel ajal kirjanduslikus keeles rohkesti tüvisõnalisi sünonüüme tarvitusele Hurt liigesed parast Soumo toukejoudu malmola ~ dura kõva, malforta ~ febla nõrk, mallonga ~ kurta lühike, malgrasa ~ magra kõhn, malrapida ~ lanta aeglane, mal-juna ~ olda vana, malriĉa, kompatinda ~ povra vaene, malfrua ~ tarda hiline, ma gaja ~ trista kurb, malvarma ~ frida külm jne. Esperanto keeles erandeid ei ole.
Mi sidas en la ĝardeno kaj legas interesan libron. Ĉu vi havas tiun libron? Tio, kion mi aŭdis, estas tre interesa.
La libro apartenas ai mia fratino. Se vi võlas, mi donos ĝin ankaŭ ai vi. Donu ai Uhise ravimi poletik la dikan libron, kiu estas sur la tablol Tõlge.
Ilm on ilus. Ma istun Hurt liigesed parast Soumo toukejoudu ja loen huvitavat raamatut. Homme ma näitan oma sõbrale seda raamatut, Hurt liigesed parast Soumo toukejoudu ma loen.
Kas sul on see raamat? See, mida ma kuulsin, on16 väga huvitav.
See raamat kuulub mu õele. Kui sa tahad, ma annan ta ka sulle. Anna mulle see paks raamat, mis on laual!
Mia onklo laboras en fabriko. Li iris en la fabrikon matene kaj revenos ei la fabriko vespere.
Cu vi amas vian patrinon? Lia patrino havas tre bonan koron. Ši promenas kun siaj infanoj. La okuloj de šiaj infanoj brilas pro ĝojo. Kien vi iras? Mi iras hejmen. Hejme mi lernas kaj legas. Mi havas multajn librojn. Ta läks vabrikusse hommikul ja tuleb vabrikust õhtul tagasi.
Kas sa armastad oma ema?
