Reumatoidartriidi liigitustunnused: 1. Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda. Kui Sinu üldseisund on hea ning põletikku ega valu ei ole, ei ole tingimata vaja mingeid ravimeid tarvitada. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.
Lugege pakendite etikette, valige toiduained, kuhu pole lisatud kaaliumkloriidi. Fosfor ja kaltsium Fosfor on mineraalaine, millel on oluline roll rakkude funktsioneerimisel, lihaste töö reguleerimisel, aju ja närvisüsteemi talitluses, hammaste ja luude moodustamisel. Kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul saadakse ennekõike loomset päritolu toiduainetest.
Terved neerud eemaldavad organismist liigsed fosfaadid, kuid kaugelearenenud kroonilise neeruhaiguse korral ei pruugi neerud olla võimelised seda tegema. Kaltsium on mineraalaine, mis on oluline tugevate luude ja hammaste jaoks, vere hüübimiseks ning südame ja närvide talitluseks. Mitmed toiduained, mis on head kaltsiumiallikad, on sageli liiga suure fosforisisaldusega. Kui vere fosfaadisisaldus on suur, siis vere kaltsiumisisaldus langeb ja kaltsium läheb luudest välja.
Kaltsium hakkab kogunema veresoontesse, liigestesse, lihastesse ja südamesse, kuhu see normaalselt ei kuulu vt Kroonilise neeruhaiguse tüsistused. Selleks, et ennetada kaltsiumi kadu luudest ja vähendada fosfaadi taset veres, tuleb piirata toitude söömist, mis sisaldavad suures koguses fosforit nt piimatooted, oad, herned, pähklid ja seemned, täisteratooted, koolajoogid. Arst võib Teile määrata ka ravimeid, mida nimetatakse fosfaadisidujateks. Ravimit võetakse vastavalt arsti määratud sagedusele söögikordade ajal.
Ravim seob toidus olevat fosforit nii, et see ei saa verre imenduda. Mitmetele pakendatud toitudele on lisatud fosforit. Selleks, et liigset fosfori tarbimist vältida, lugege pakendite etikette. Vedeliku tarbimine Kerge ja mõõduka kroonilise neeruhaiguse raskusastmete korral ei ole vedeliku tarbimise piiramine tavaliselt vajalik. Arutage arsti või õega, kui palju peaksite päevas vedelikku tarbima. Kui tunnete, et kehas tekib vedeliku peetus ja jalad tursuvad, andke sellest kindlasti arstile teada.
Kui neeruhaigus on kaugele arenenud, võib olla vaja piirata ööpäevast vedelikukogust. Kui arst on piiranud vedeliku tarbimist, siis: Täpsustage, kui palju vedelikku võite päevas tarbida. Täitke iga päev kann selle koguse veega. Kui joote päeva jooksul näiteks mida teha või teed, valage kannust vastav kogus vedelikku välja.
Kui kann on tühi, siis on Teie päevane vedelikogus tarbitud. Pidage meeles, et paljud tahked toidud sisaldavad samuti vedelikku, samuti arvestage päevase vedeliku hulka supileem. Valige tervislikud joogid nt vesi, värske mahl. Kontrollige jookide suhkru- fosfori- ja kaltsiumisisaldust. Kui tarvitate mõnikord toiduks konserve, arvestage konservivedelik samuti päevase vedeliku hulka või kurnake konserveeritud toiduained enne kasutamist.
Mida teha olete taimetoitlane Kui olete taimetoitlane, informeerige sellest kindlasti oma arsti. Taimetoitlaste dieet võib olla liiga kaaliumi- ja fosforirikas ning samas sisaldada vähem valke. Igapäevase toiduga peaks saama tasakaalustatult ja õigesti kombineeritult taimseid valke ning vajaliku koguse kaloreid, samas pidades kontrolli all kaaliumi ja fosfori taset veres.
Kui toit ei ole piisavalt kaloririkas, hakkab organism kasutama valke energia tootmiseks. Kui peate mõnda toiduainet menüüs piirama, arutage arsti või õega, kuidas toituda, et saaksite igapäevase toiduga kätte vajalikud toitained ja kalorid. Õppige lugema toiduainete pakendite etikette, et teada, kui palju erinevad toiduained sisaldavad naatriumi, valke, kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi.
Kui olete ülekaaluline, püüdke kehakaalu alandada. Kehakaalu alandamine aitab neerudel kauem normaalselt töötada. Jooge piisavalt vedelikku. Vähendage toidu soolasisaldust.
Mida saate ise teha enda ravile kaasa aitamiseks? Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine Suitsetamisel võib olla tõsiseid pikaajalisi mõjusid neerude funktsioonile. Suitse- tamine kahjustab veresooni. Kroonilise neeruhaigusega inimesed on südame ja veresoonkonna haigustele vastuvõtlikumad kui terved inimesed. Suitsetamine on siinjuures täiendav riskitegur. Kui Teil on krooniline neeruhaigus, leidke koos- töös arstiga parim viis suitsetamise lõpetamiseks.
Kroonilise neeruhaiguse korral ei ole alkoholi tarvitamine täielikult vastu- näidustatud, kuid seda võib teha vaid mõõdukalt. Liigne alkoholi tarvitamine võib kahjustada maksa, südant ja aju ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Naistel ei soovitata päevas tarvitada alkoholi üle ja meestel üle ühiku, nädalasse peab jääma vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.
Kroonilise neeruhaiguse patsiendijuhend (PJ-N/20.1-2017)
Kehaline aktiivsus Kehaline aktiivsus ja sportimine ei ole kroonilise neeruhaiguse korral vastunäidustatud. Vastupidi, piisav kehaline aktiivsus aitab kehal paremini haigusega toime tulla. Mõõdukas kehaline aktiivsus on oluline, sest: paraneb lihaste jõudlus ja vastupidavus aitab Teil lõdvestuda hoiab vererõhu edukamalt kontrolli all langeb kolesterooli ja triglütseriidide tase veres uni on parem ja sügavam püsib tervislik kehakaal aitab ennetada südamehaiguste ja suhkurtõve teket paraneb enesekindlus ja üldine enesetunne Te võite iga päev treenida kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul vaid lühiajaliselt, kuid treeningu mõju kestab päev läbi.
Enne regulaarse treenimise alustamist rääkige kindlasti oma arstiga. Arst saab aidata valida sõltuvalt Teie tervislikust seisundist ja varasemast treeningu- kogemusest sobivamad spordialad. Vajadusel suunab raviarst Teid Plaquenil liigeste poletikuga konsultatsioonile.
Hästi sobivad aeroobsed treeningud nagu kõndimine, kepikõnd, matkamine, ujumine, vesivõimlemine, rattasõit nii sise- kui ka välistingimustessuusatamine, aeroobika või muu tegevus, kus on vajalik suurte lihasgruppide töö. Kui eelistate rahulikumat ala, siis sobib hästi jooga. Kui Te ei ole enne regulaarselt spordiga tegelenud, alustage kergemate treeningutega, mis kestavad 10—15 minutit päevas.
Järk-järgult koormust suurendades jõuate korraga treenida 30—60 minutit ja võite seda teha enamikul nädalapäevadel. Alustage iga treeningut soojendusega ja lõpetage venitustega, need harjutused aitavad ennetada vigastusi. Püüdke sobitada sportimine oma päevarütmi, tehes trenni näiteks hommikul või õhtul. Oodake treenimisega umbes tund peale suuremat söögikorda ja soovitatav ei ole treenida vahetult umbes üks tund enne magamaminekut.
Kõige lihtsam võimalus kontrollida, kas treening on jõukohane: sportimise ajal peaksite saama hingeldamata kaaslasega rääkida umbes tunni aja jooksul peale treeningut peaks pulss taastuma, peaksite tundma end tavapäraselt, kuid kui see nii ei ole, siis treenige järgmisel korral rahulikumalt lihased ei tohiks olla valulikud nii, et see takistab järgmist treeningut treeningu intensiivsus peaks olema mugava pingutuse tasemel Siiski on mõned märgid, kui peaksite treenimisest loobuma või treeningu katkestama: tunnete end väga väsinuna tunnete rinnas valu, südame löögisagedus kiireneb äkki või muutub eba- regulaarseks tunnete kõhus valu jalalihastes kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul krambid tekib peapööritus või -uimasus Pidage meeles, et regulaarne kehaline aktiivsus ei tähenda, et võiksite piiramatult süüa toite, mida Teil on soovitatud piirata.
Dieet ja treening toimivad üheskoos. Kui tunnete, et peale kehalise aktiivsuse suurendamist söögiisu kasvab, rääkige arsti või dietoloogiga. Nad aitavad menüüd muuta, et toiduga saadav kalorite hulk oleks piisav. Nädalas peab olema vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva. Leidke iga päev võimalusi kehaliseks aktiivsuseks. Jalutage, tehke kerge treening või tegelege aiatöödega. Kuidas kohaneda kroonilise neeruhaigusega?
Kui Teil diagnoositakse krooniline neeruhaigus, võib see alguses tekitada negatiivseid tundeid. Esialgu võib diagnoosi teadasaamine olla šokk ja tunduda uskumatu, võib tekkida ärevus mingi konkreetse olukorraga seotult nt uuring, protseduur või üldiselt kontrolli kaotamine oma elu üle, elukvaliteedi langus.
Vihastamine, süüdistamine ja eitamine on esialgu normaalsed emotsioonid, kuid mingi aja möödudes peaks inimene hakkama haigust tunnistama ning sellega kohanema ja siis on võimalik toime tulla kroonilise neeruhaiguse tõttu vajalike elumuutustega.
Kui negatiivsed tunded jäävad aja möödudes endiselt tugevaks ning põhjustavad igapäevaelus raskusi, tuleb nendest kindlasti arstile rääkida. Arsti vastuvõtul võib tunduda lihtsam rääkida sellest, mis põhjustab füüsilist ebamugavust: väsimus, halb enesetunne, peapööritus jms. Enda tunnetest rääkimine on keerulisem ja seda pigem välditakse. Kuid vaimse tervise eest hoolitsemine on samavõrra oluline, oma tunnete tunnistamine ja nende väljendamine võimaldavad need endast välja saada ja arst saab leida võimalusi Mida teha abistamiseks.
Peamiselt põhjustavad stressi muudatused, mida tuleb haiguse tõttu oma elus teha: muuta olenevalt neerufunktsioonist toitumist, kohaneda haigusega, pidada meeles ravimite võtmist. Te võite saada korraga palju uut infot, mille vastuvõtmine on keeruline. Parim viis stressiga toimetulekuks on tunnistada, et see on probleem, millega tuleb tegeleda ja see võib võtta aega. Üldine halb enesetunne ja väsimus füüsiline ja emotsionaalne võivad mingitel hetkedel olla üsna tavapärased.
Te võite tunda end kurvana ja kergesti nutma puhkeda. Võib esineda mitmeid sümptomeid nagu ärrituvus, isukaotus, vähene huvi ümbritseva vastu, uinumisraskused. Emotsionaalne kurnatus põhjustab üldist väsimust. See võib kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul aeglaselt ja vaevu märgatavalt.
Kui kurbus muutub mida teha või lootusetuseks ja väsimuse tõttu ei ole enam motivatsiooni midagi teha ning selline seisund kestab kauem kui kaks nädalat, peaksite sellest arstile teada andma. Kuigi Te ei saa muuta diagnoosi, saate omalt poolt paljugi teha haigusega toimetuleku parandamiseks: Pöörake tähelepanu oma emotsioonidele, ärge eitage neid. Isegi, kui arvate, et need ei ole haigusega seotud, rääkige neist, sest negatiivsete emotsioonide endas hoidmine suurendab stressi.
Rääkige mida teha, keda usaldate — lähedastega, sõpradega, oma arstiga, õega. Keegi ei oska mõtteid lugeda, kuid inimesed on alati valmis Teid aitama. Lugege ja otsige informatsiooni kroonilise neeruhaiguse ja ravi kohta, olge aktiivne ravi puudutavate otsuste langetamisel.
Ära kartke esitada küsimusi. Enne arsti vastuvõtule minekut kirjutage oma küsimused üles. Paljud patsiendid tunnevad, et suurem teadlikkus oma haiguse ja ravi kohta aitab neil tunda end raviprotsessi enam kaasatuna. Kui arvate, et Teile ei pruugi kogu info kohe meelde jääda, võtke lähedane arsti vastuvõtule kaasa või kirjutage vajalik üles.
Tegelege aktiivselt oma eluviiside tervislikumaks muutmisega ja järgige arsti soovitusi. Hoolitsege enda eest. Rõõmustage end meeldivate tegevustega: kuulake rahustavat muusikat, lugege lemmikajakirja või -raamatut, minge loodusesse kõndima või teatrisse.
Täiesti normaalne on inimestele öelda ka seda, kui tunnete, et ei taha või ei jõua parasjagu sotsiaalsetes tegevustes osaleda. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab mida teha elu jooksul põhjustada suuri vaevusi.
Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju.
Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti.
Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks.
Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik.
Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul.
Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.
Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.
See ravib mitte ainult liigeseid, vaid mida teha nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.
Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel.
Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.
Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta.
Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.
Meestel on piiriks, mis Valu liigestes 30 minutit ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus.
Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.
Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul.
D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.
Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid.
On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.
Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini.
Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul.
Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks.
Podagra on sagedam keskealistel kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest.
Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi. Mida teha e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist.
Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.
Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle.
RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust mida teha esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada.
Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust.
Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.
Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. Mida teha, et hoida liigeste harjasid on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, mida teha, soja, spargel, seened.
Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid.
Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused.
Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema.
Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte.
Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid. Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire.
Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.
Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes.
Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul.
Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb.
Arst vastas:
Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu.
Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest.
Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.
Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära kahjustada liigeseid 30 aasta jooksul. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres.
Külastaja küsib:
Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks. Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi.
Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt.