Liigu sisu juurde

Saastunud rümbad tunnistatakse tingimisi toidukõlblikuks ja suunatakse kuumtöötlemisele. Uurige ka mitu aastat sead elavad.

Sigade Aafrika katk

Glässeri haigus Haemophilus parasuis infektsioon Äge, kõrge suremusega fibrinoosse polüserosiidi ja artriidiga kulgev bakteriaalne haigus sigadel, mis esineb sigadel kogu maailmas. Tekitaja Haiguse põhjustaja on väike liikumatu pleomorfne Gram-negatiivne bakter Pastereurellaceae sugukonnast, mis on kultiveerimisel kasvukeskkonna suhtes nõudlik.

Glässeri haigus Haemophilus parasuis infektsioon Äge, kõrge suremusega fibrinoosse polüserosiidi ja artriidiga kulgev bakteriaalne haigus sigadel, mis esineb sigadel kogu maailmas. Tekitaja Haiguse põhjustaja on väike liikumatu pleomorfne Gram-negatiivne bakter Pastereurellaceae sugukonnast, mis on kultiveerimisel kasvukeskkonna suhtes nõudlik. Tüved on fenotüübilt ja genotüübilt heterogeensed, kaasa arvatud virulentsuselt. Jagunevad 15 serovari, kuid palju esineb ka tüpeerimatuid tüvesid, genotüübi ja serovari vahel puudub otsene seos. Sagedasti esineb loomal enam kui üks tüvi samaaegselt, karjas esineb enamasti tüve, on leitud ka kuni 16 tüve samas karjas samas tootmistsükli kestel ringlemas.

Tüved on fenotüübilt ja genotüübilt heterogeensed, kaasa arvatud virulentsuselt. Jagunevad 15 serovari, kuid palju esineb ka tüpeerimatuid tüvesid, genotüübi ja serovari vahel puudub otsene seos.

Brutselloos on krooniline nakkushaigus, mille tekkitajad on Brucella perekonda kuuluvad bakterid. Ülevaade Eestis ei ole viimase kümne aasta jooksul loomade seas brutselloosi leitud. Küll aga on ravil olnud inimesi, kes on haigusesse nakatunud mujal Kesk-Ida, Vahemere piirkonnad, Mehiko ja Kesk- Ameerika.

Sagedasti esineb loomal enam kui üks tüvi samaaegselt, karjas esineb enamasti tüve, on leitud ka kuni 16 tüve samas karjas samas tootmistsükli kestel ringlemas.

Enamasti seostatakse haiguspuhanguga üht tüve.

Kuidas ravida sigade erysipelasid

Tekitaja esineb teadaolevalt vaid sigadel ja metssigadel. Tekitajad pole väliskeskkonnas püsiv ning tavalised desoained tapavad need. Epidemioloogia H. Tekitaja kandub üle nakkuskandja kontaktil vastuvõtlike sigadega. Põrsad saavad tekitaja kohe pärast sündi kontaktil emisega.

Põllumajandusloomade salmonellooside tõrje eeskiri

Enamasti ennetab haigestumist maternaalsete antikehade olemasolu ajal virulentsete tüvede varajane koloniseerimine põrsaste ülemises hingamisteedes. Samas ei kaitse see juhul, kui ringleb erinevaid tüvesid, mistõttu tuleb sel perioodil vältida erinevates vanustes ja kohtadest pärinevate sigade karja toomist. On leitud, et võõrutuse aegne liigivaene mikrobioota ülemistes hingamisteedes, mis võib olla tingitud antibiootikumide kasutamisest, võib olla predisponeeriv tegur H.

Nakkuse kulg Pärast M. Tekitaja pesitseb tema kurgus ja levib teistele loomadele piisknakkuse teel. Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad, aga testid on näidanud, et väga vähesed põrsad Sigade liigeste haigus nädalaselt nakkuskandjad.

Sigade liigeste haigus

See on seletatav ilmselt sellega, et varem on põrsal ternespiimaga omandatud antikehade tase piisavalt kõrge tagamaks immuunsust. Kitsenduste ja tõrjemeetmete kohaldamine 1 Salmonella nakkuse diagnoosimise korral karjas või selle avastamisel haudejaamas Sigade liigeste haigus ettevõttes, kus käideldakse loomseid saadusi või toodetakse või vahendatakse sööta, peab veterinaararst, volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalve ametnik teavitama sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust ja loomapidajat, loomsete saaduste käitlejat, sööda tootjat või vahendajat ning kohaldama eeskirjas ettenähtud tõrjemeetmed ja kontrollima nende täitmist.

Salmonelloosses linnukarjas kohaldatavad tõrjemeetmed ja kitsendused 1 Salmonelloosses linnukarjas tuleb välja selgitada salmonelloosi allikas, levikuteed ja need kõrvaldada või tõkestada. Tegutsemisjuhised salmonelloosi nakatunud lindude tapmiseks ja nendelt pärinevate saaduste käitlemiseks 1 Salmonelloosi nakatunud linde tohib saata tapmisele ainult teenindava volitatud veterinaararsti teadmisel.

Lindude tapmisel kehtivad järgmised kitsendused: 1 kliiniliselt salmonelloosi põdevaid linde ei tohi saata tapamajja; 2 salmonelloosse linnukarja linnud tapetakse tervetest lindudest eraldi liinil või viimase puudumisel tapamajas teistest lindudest eraldi päeval või tööpäeva lõpus viimasena.

Haigused ja seisundid

Tapmise lõppedes tuleb ruumid ja seadmed puhastada ja desinfitseerida. Inimese haigestumine toimub pastöriseerimata piimaproduktide või otsese kontakti kaudu haigete loomadega. Muutused võivad tekkida ka liigest ümbritsevas sidekoes, liigeskapslites, limapaunades, kõõlustes ja sidemetes, sel juhul ongi tegemist brutselloosse artriidiga.

Sigade liigeste haigus

Sümptomid ehk avaldumine Haiguse peiteaeg ehk aeg, mil haigustekitaja on juba ordganismis, kuid sümptomeid veel ei esine on 5 päevast kuni 2 nädalani. Liigeste kahjustus võib avalduda haiguse alguses esimese 3 nädala jooksul või aasta jooksul haiguse algusest.

Sigade liigeste haigus

Esineb liigeste põletik või valulikkus, kehatüvest eemal asuvates liigestes, ristluus, lülisambas eriti meestel – lülisamba liikuvus väheneb ja koormusel ja selgroole vajutamisel on valuliknahaaluses koes võib leida valulikke sõlmi. Enam on haaratud põlve ja küünarliigesed. Kahjustav protsess võib haarata seljalüli ja lülidevahelist ketast.

Brutselloosne liigespõletik suurtes liigestes võib lõppeda nende jäigastumisega. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Veres on tõusnud põletiku näidud.