Üle kümne aasta on Eestis kasutusel ka efektiivne bioloogiline ravi. Sellise sümptomite esinemine on üsna kindel viide reumaatilisele haigusele.
Raviks on antibiootikumid mitmenädalase kuurina. Tõsiseks probleemiks on lapseea krooniline liigesepõletik — kindla tekkepõhjuseta, tihti hiilivalt algav pikaajaline ning küllaltki ettearvamatu kulu ja ravile alluvusega reumaatiline haigus.
Selle väljakujunemises etendavad oma osa väliskeskkonna tingimused, pärilik eelsoodumus, läbi põetud infektsioonid ja paljud muud tegurid. Sagedamini haigestuvad tütarlapsed, suhteliselt tihti algab protsess 1—3 aasta vanuses või puberteediperioodis.
Selle haiguse korral on väga oluline alustada ravi võimalikult varases staadiumis.
Tekkepõhjused on erinevad, samuti võivad välised haigustunnused ja lapse kaebused olla erineval määral väljendunud — haiguse raskus on varieeruv.
Tähtsal kohal erinevate liigesepõletike ravis on haigelt kohalt koormuse äravõtt ning mittesteroidsed põletikuvastased ravimid enimkasutatavad on diklofenak ja ibuprofeen vastavalt lapse kehakaalule. Näiteks sellest, mida me sööme, sõltub meie soole mikrobioomi tervis.
Liigesvalu - kavilda.ee
Terve mikrobioom soodustab hästi toimivat immuunsüsteemi ja kaitseb autoimmuunsuse eest. Teaduslikult on ka väga täpselt teada, kuidas suitsetamine põhjustab reumatoidartriiti. Reumaatilistesse haigustesse võidakse haigestuda juba lapseeas — seega ei ole õige laialt levinud arusaam, et reuma on ainult eakate mure. Milliste kaebuste puhul tuleks reumatoloogi poole pöörduda?
Esimene sümptom on tavaliselt ikka liigesvalu. Kui lisandub ka liigesepiirkonna turse, kuumus ja hommikune liigeskangus, viitab see liigesepõletikule. Reumatoloogi konsultatsioonile tuleks pöörduda, kui esinevad liigeste tursed ja valud, ebaselged nahalööbed või palavikud ja alaseljavalu.
Reumatoidartriidil on iseloomulik ööpäevane muster — liigesed on väga kanged ja valulikud just varahommikul ja päeva esimesel poolel. Enesetunne paraneb päeva teisel poolel, kuid järgmisel hommikul tõustes on liigesed jälle kanged ja valulikud.
Haigused ja seisundid
Sama kehtib ja spondüliidi ehk lülisamba reumaatilise põletiku puhul — kõige halvem enesetunne on hommikupoole ööd, kui vaevav seljavalu ja -kangus inimese üles ajavad. Reumatoidartriidile on iseloomulik rohkem kui ühe liigese sümmeetriline haaratus ehk vasemal ja paremal kehapoolel haigestuvad samad liigesed.
Liigespõletikuga kaasneb sageli üldine nõrkus, jõuetus ja väsimus, võib olla subfebriilne kehatemperatuur ja erinevad nahalööbed. Sellise sümptomite esinemine on üsna kindel viide reumaatilisele haigusele.
Artroos teeb ka valu, kuid erinevalt reumatoidartriidist ei ole sellel ööpäevast mustrit. Valu suureneb peale koormust ning hästi iseloomulik on ka nn stardivalu — peale pikemat istumist ei saa enam kuidagi käima, liigesed on valusad ja kanged.
- Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused.
- Ravi kuunarnuki liigese artriidi
Artroos tabab kõige sagedamini põlvi, puusi, lülisammast ja labakäsi. Millised on autoimmuunhaiguste ravivõimalused?
Reumaatiliste haigustega kaasnevate valude raviks on aegade jooksul kasutatud väga erinevaid valuvaigisteid. Igapäevapraktikast on näha, et Eesti patsiendid armastavad raviks kasutada kapsalehti, viinakompresse, nn hobusesalvi ja maomürke sisaldavaid salve.
- Ülevaade Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust.
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- Koigi liigeste artriit
Autoimmuunseid haigusi need võtted siiski ei ravi, kuid võivad veidi valu leevendada. Osteoartroos on liigeskõhre kulumise haigus. Üheks oluliseks osteoartroosi tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu.
Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes.
Osteoporoosi ehk luuhõrenemise korral väheneb kaltsiumi sisaldus luudes ja luud muutuvad hapraks.
Reumatoidartriit | Haiguste ABC - kavilda.ee
Osteoporoosi olulisemateks riskiteguriteks vanemas eas on madal suguhormoonide tase organismis ning kortikosteroidravimite prednisoon, kortisoon kasutamine astma ja reumatoidartriidi raviks. Ohustatud on vanemas eas naised peale menstruatsiooni ära jäämist ehk menopausi, kui väheneb östrogeenide hulk organismis.
Kuna osteoporoos tekib ka lülisambas, siis võib inimene jääda lühemaks ja vajuda küüru. Osteoporoosi riskiteguriteks vanemas eas meestel on madal testosterooni tase.