Liikumise sujuvust suurendab ning liigeseotste vahelist hõõrdumist vähendab liigeseõõnes asuv eriline vedelik sünoovia. Kergem pöidla artriit allub enamasti mittekirurgilisele ravile. Esimene kämblaluu on kõige lühem ja lamedam. Alalõua liiges on üks liikuvamaid liigeseid kehas, tehes üle liigutuse päevas. Surve ja liigutused, nagu pööramine, tekitavad liigeses valu.
Õlavööde on kõige võimsam.
Randmest paindumine annab kätele suure liikuvuse, suurendades liigutuste amplituudi ja funktsionaalsus t. Käelaba koosneb paljudest hästi liikuvatest liigestest ning just seetõttu suudab inimene arvutiklaviatuu ril kirjutada või mobiiltelefoni kasutada, Artriitide esimesed margid õigesse suunda osutada, kotti kanda, joonistada jne.
Õlad ja käelabad kinnituvad õlaluude, randmeluude ja kodarluude kaudu. Kõik kolm luud on omavahel liigestega ühendatud. Küünarliiges võimaldab kätt painutada ja sirutada.
Kes sellesse haigestuvad?
Käsivarre mõlemad luud on liikuvalt ühendatud, seetõttu pöörleb liigeste liikumise ajal kodarluu ümber randmeluu. Rannet Joonis valu liigestes kraadi pöörata! Randmeliiges ühendab käelaba käsivarrega. Käelaba koosneb peopesast ja viiest väljaulatuvast osast — sõrmedest. Käelabas on 27 väikest luud.
Ranne koosneb kaheksast väikesest luust. Randme luud ühinevad kämbla luudega ja moodustavad peopesa.
Randme luudele kinnituvad viis kämblaluud. Esimene kämblaluu on kõige lühem ja lamedam. See ühendub randmeluudega liigese kaudu, seetõttu saab inimene pöialt vabalt liigutada ja seda teistest sõrmedest eemale sirutada.
Millised on liigesprobleemi tunnused?
Pöial koosneb kahest Joonis valu liigestes, ülejäänud sõrmed aga kolmest lülist. Käelaba ehitust saate vaadata ka joonisel. Kõige sagedamini tekivad käelaba traumad inimestel, kes teevad rasket füüsilist tööd.
Muuhulgas võivad tekkida randmeliigese või sõrmelülide vaheliste liigeste reumaatilised haigused, randmeliigese degeneratiivsed muutused või sõlmed käelaba proksimaalsetes lülidevaheliste s liigestes. Krooniline reumaatiline artriit kujuneb tavaliselt välja sümmeetriliselt mõlema käe randmetes ja käelabades, muuhulgas proksimaalsetes lülidevaheliste s liigestes.
Õlavööde on kõige võimsam. Randmest paindumine annab kätele suure liikuvuse, suurendades liigutuste amplituudi ja funktsionaalsus t. Käelaba koosneb paljudest hästi liikuvatest liigestest ning just seetõttu suudab inimene arvutiklaviatuu ril kirjutada või mobiiltelefoni kasutada, sõrmega õigesse suunda osutada, kotti kanda, joonistada jne.
Selle haigusega kaasneb valu, paistetus, deformeerumine ja liigutuste takistatus, selle järel aga liigeste degradeerumine või koguni atrofeerumine. Tegemist on autoimmuunse häirega ning peamiselt kannatavad selle all 30—40 aastased ja vanemad inimesed. Naistel on neli korda suurem risk sellesse haigestuda kui meestel.
- Polve valutab pohjus
- Alalõualiigese haiguslikud seisundid Alalõualiigese TMJ anatoomia TMJ temporomandibular joint ehk alalõualiigese probleemid on suhteliselt levinud üsna suurel grupil inimestest, kusjuures ise nad seda sageli ei teagi.
Osta saab.