Need kolm otsustanud orjapõlvest peaseda ja Rootsi karata. Laialdaste teadmistega NATOst ja riigikaitse valdkonnast. Klassikaliseks on kujunenud John Hajnali teooria Euroopat läbivast mõttelisest sirgjoonest, mis algab Peterburist ja lõpeb Triestes Itaalias. Täname selle poole pöördumise eest! Miks nad suures saalis ei küsi? Sinna juure veel Nurme ja Kantsi, aga need olid enamasti rendil ja ei kuulu just tüübiliste pärismõisate hulka.
Püramiid, nõiad, Veevalaja ja muud leiud ajakirjandusest juunis
Kärgatav Kõu. Ühe indiaanlase autobiograafia Alguses saatis Maa Looja taevast neli meest, ja kõike, mis nendega maa peal juhtus, kasutati pärisnimede panekuks. Nii rääkis meile isa.
Kuue aasta jooksul võttis vedu kaheksa peret. Täna on enamikel neist rääkida oma tragikoomiline lugu, mille resümee on üks: vaimumees Margus Aru on petis ja kombinaator, kelle lapsik jutt ja lubadused pole väärt punast krossigi. See on seesama kamp, kes kunagi ka seatinast kulda keetsid.
Ülevalt alla tulekust tuli nimi Ülevalttulija; ja kuna nad tulid vaimude kombel, on meil nimi Vaimumees. Loomad, taimed ja kõik muu, mis maa peal on, ujutatakse vihmaga üle.
Kõikjal kaiguvad kõuekärgatused.
- data/BS_kavilda.ee · c77e0bc67de57ed67becf · Neeme Kahusk / KORPrep · GitLab
- Võite märgata ennast läbimas mõnevõrra leinamise protsessi.
Sellestki tuleb üks nimi, ja see on minu nimi - Kärgatav Kõu. Ta pani selle ise kirja winnebagode silpkirjas, mille Radin siis tõlkis ja millele lisas ka hulganisti indiaanlaste tavade kirjeldusi ja loomismüüte, mida talle olid jutustanud Kärgatav Kõu ja selle Vaimumehed Mis teeb ulevaateid.
Seega põimuvad raamatus üldine ja isiklik, lood vaimudest ja jumalatest ning ühe mehe kirev elukäik.
Raamatu Varras valus harja teemaks on religioon. Kärgatav Kõu pettub oma rahva traditsioonilises religioonis ja lõpuks ühineb peyote kristliku liikumisega. Kõige selle vahele aga mahub värvikirev elu, mida autor veedab nii indiaanikülades, linnades, tsirkuses kui ka vanglas.
Kogu loo kestel valitseb terav kontrast traditsioonide ja tavade, millest räägitakse ja mida vanemad oma lastele õpetavad, ja selle vahel, kuidas tegelikku igapäevast elu elatakse. Igapäevase elu hulka kuulub nii arutu naistevahetamine kui ka meeletu joomine, varastamine ja tapmine, millest viimane on uhkuseasi. Samal ajal räägivad vanemad noortele, kuidas tuleb elada oma elu nii, et teistel inimestel oleks sinust kasu seda saab teha paastumisega.
Ärge kunagi tehke midagi halba, ärge varastage, ärge tülitsege.
- Püramiid, nõiad, Veevalaja ja muud leiud ajakirjandusest juunis – kavilda.ee
- Kärgatav Kõu.
Peab käituma nii, Vaimumehed Mis teeb ulevaateid sind õnnistaksid sinu vanaisad, sõjapealikud, ei tohi uhkustada sest muidu komistab teispoolsusesse teel olev sõjamehe hing ja kukub sillalt allaet oma naist ei tohi halvasti kohelda, sest naised on pühad ja siis sa sured varsti meie vanaema Maa oli naine, ja kui sa oma naist halvasti kohtled, siis kohtled sa halvasti teda. Varsti pärast seda tapeti mu vanem vend. Olime koos üles kasvanud ja harva lahus olnud.
Kurvastasin väga. Tahtsin kangesti tappa seda meest, kes oli ta mõrvanud.
EMA seisab vastu RMK raiele metsise mängualal Ida-Virumaal
Mulle tundus, et parem oleks ise surnud olla. Sellises meeleolus hakkasin kõvasti jooma.
Andlast 1 pere Kõrkverest 1 pere Pedaste Jaak Vokkilt ja Laimjala vallamajast ja Lalli Saadu talust saadud teated ja kontroleeritud nimestikus tähendatud kirjades. Tamsest, Kantsist samati Ihumetsast ja Saarest oli rändamisi ette tulnud, kindlat arvu aga ei teatud.
Tahtsin tõesti ennast surnuks juua, ja purjus olles kuulutasin seda ikka valjuhäälselt. Seni olin joonud salaja, nüüd aga jõin avalikult.
Varsti olingi hästi tuntud joodik. Selleks ajaks olin aga täiesti unustanud, et tahtsin ennast surnuks juua. Juua oli lihtsalt väga tore.
Igatahes lugesin sinna otsa uuesti üle pika aja oma lapsepõlve lemmiku " Suure karu pojad ", et taastada natukenegi oma kunagine idealism.
Tõlkinud Hasso Krull.
Sõda on nii füüsiliselt kui ka tunnetuslikult meile palju lähemal ja see töö, kuidas tagada, et Eesti oleks kaitstud ja mitte kunagi enam üksi, on muutunud eriti oluliseks. Seetõttu otsustas ka peaminister Taavi Rõivas luua oma büroosse julgeolekunõuniku ametikoha, kus töötab Kadri Peeters. Ta on üks nendest inimestest, kes aitab Eesti kaitsepoliitikat kujundada ja selgitada. Pikalt selles üdini maskuliinses maailmas töötanud Kadril on tulnud end kehtestada pelgalt seepärast, et ta ei näe välja selline nagu enamik või et tal pole n-ö paguneid peal ja tegelikult on Kadril lipniku auaste!