Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks, sõrmeliigeste kohale tekivad artroosisõlmed. Peamiselt nendes, suuremaid koormusi ja olulisemaid funktsioone täitvates liigestes avalduvad ka vaevused. Tavaliselt kahjustab osteoartroos mõlemat põlveliigest. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb.
Haiguse kestvust aga ette ei tea. Enamus juhtudel leevendub JIA mõne või rohkema haigusaasta järel.
Saada lugu
Sageli on haigusele iseloomulik leevenduda ja halveneda kordamööda, mis tingib ka ravimite võtmise. Ravimite täielikku lõpetamist kaalutakse alles siis, kui haigus ei ole endast kahe aasta vältel üldse tunda andnud. Ravi on seega mitmetahuline ja nõuab mitme spetsialisti — reumatoloogi, füsioterapeudi, ortodondi, tegelusterapeudi, silmaarsti ja ortopeedi — vahelist koostööd. Ravi eesmärk on normaalse elu kindlustamine täiskasvanuna ja enamus juhtudel see ka saavutatakse.
Ravimeid ja taastusravi ühendades saab liigesekahjustusi vältida juba lõviosal patsientidest.
Lapsel tuleks süüa mitmekesist, oma vanusele sobivat toitu. Kortikosteroidravi saavatel patsientidel tuleks vältida ülesöömist, sest hormoonid suurendavad söögiisu. Ka kliima mõjust juveniilsele idiopaatilisele artriidile ei ole teaduslikke tõendeid. Samas võib öelda, et niiske ja külm ilm paneb liigesed valutama ning soe ilm parandab liikumist ja enesetunnet. Liikumine on lapse igapäevaelu loomulik osa. JIA ravi üks tähtsamatest eesmärkidest on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ja tunda ennast täiesti tavalisena.
Seetõttu tuleks valdava seisukoha järgi lubada lapsele endale meelepäraseid spordialasid ja loota sellele, et laps ei liigu, kui see tema liigestele valu teeb.
Juveniilne idiopaatiline artriit
Kuigi mehhaaniline koormus ei ole põletikulisele liigesele hea, peetakse selle põhjustatud võimalikku väikest kahju siiski ebaolulisemaks võrreldes psüühilise pingega, mida laps kogeb kui ta oma haiguse tõttu sõpradega koos liikuda ei saa.
See on osa laiemast käsitlusest, mille kohaselt tuleb last julgustada iseseisvusele ja arusaamisele, et ta saab hakkama oma haiguse seatud piirangutest hoolimata. Loomulikult on parem harrastada selliseid spordialasid nagu ujumine ja jalgrattasõit, mis koormavad liigest vähe või üldse mitte. Regulaarne kooliskäimine on väga tähtis. Siiski võib kooliskäimisega olla seotud mõningaid probleeme, mida tekitavad kõndimisraskus ja väsimus ning valust ja liigesejäikusest tingitud vastupidamisvõime nõrgenemine.
Seetõttu on oluline rääkida õpetajale lapse erivajadustest: liigesehaige laps vajab korralikku lauda, mõningast liikumist tunni ajal liigeste jäikuse vältimiseks ning mõnikord ka abi kirjutamisel. JIA põdevatel lastel on soovitav võimaluste piires osaleda kehalise kasvatuse tundides. Selle kohta kehtivad samad seisukohad, mis spordi kohta üldse.
Informatsiooni kehalise kasvatuse tundides kaasategemisest ja sportimise võimalustest saab oma raviarstilt, taastusraviarstilt või füsoterapeudilt. Kool on lapse töö, koht, kus ta iseseisvub ja ühiskonna liikmeks kasvab. Kõhrekahjustusest algav artroos süveneb aeglaselt aastate jooksul.
Kõhre elastsus kaob, see hakkab pragunema, kestendama ja kulub õhemaks. Liigesepinnad muutuvad karedaks ning mehaaniline koormus ja hõõrdumine hakkavad liigeses valu tekitama. Väldi ülekaalu Haiguse väljakujunemist saab tervislikku kehakaalu hoides aeglustada.
Ülekaal hoiab liigesed pidevalt ebaloomulikult kõrge pinge all, vähene liikumine omakorda võib aga viia kõhre ebapiisava varustamiseni hapniku ja toitainetega.
Ka võib ülekaalulisel inimesel areneda metaboolseid haigusi, näiteks diabeet, siis halveneb kõhre varustamine veelgi, kõhr kaotab elastsuse ning võib hakata kuluma.
Ülemäärane kehakaal suurendab koormust liigestele eriti põlvedelemille tulemusena kulub kõhrkude kiiremini. Just seetõttu on rasvunud naistel neli korda suurem risk osteoartroosi tekkeks kui normaalse kaaluga naistel, meestel — viis korda. Ülemäärane kehamass suurendab osteoartroosi tekkimise riski kõigis liigestes, isegi sõrmeliigestes.
Naistel tekib osteoartroos sagedamini kui meestel, eriti pärast Vanusega suureneb haiguse tekkimise risk. Liigeste traumad. Traumad nii spordi- kui ka olmetraumad suurendavad osteoartroosi tekkimise riski, isegi kui need on saadud paljude aastate eest.
Osteoartroosi tekkimise risk suureneb liigestele mõjuva pideva liigse koormuse korral. Näiteks tekib sõrmede osteoartroos sagedamini juuksuritel ja inimestel, kes palju trükivad.
Mõnedel inimestel on osteoartroos pärilik. Luude deformatsioonid. Liigeseid ümbritsevad lihased, mis kinnituvad luule kõõluste abil.
A nagu artroos. Liigesekulumuse tundemärgid on just sellised | kavilda.ee
Lihased ei ole küll otseselt liigeste osad, kuid võimaldavad omavahel vastaspaaridena töötades liigestel liikuda, sirutuda ja painduda. Tugevad lihased aitavad kaasa liigeste toestamisele, kaitsmisele ja ka tõhusamale ainevahetusele. Mõistliku koormamise seadus Liigeste pideva mõistliku koormamisega toimub liigesekõhre kokkusurumine ja paisumine.
- Juveniilne idiopaatiline artriit | kavilda.ee
- Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus.
- Kondimine valu ajal
Iga kokkusurumisega pumbatakse liigesest välja jääkaineid ning iga taaspaisumisega imetakse liigesesse vajalikku toitaineterikast liigesevedelikku.
Mida süstemaatilisem on seesugune liigeste mõistlik koormamine, seda parem on liigeste ainevahetus.
- Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte.
- Kapid ja harjad haiget
Alakoormatud või ülekoormatud liiges võib jääda toitainete nappusesse ning kõhr kaotab oma sileduse, elastsuse ja tugevuse. Probleemid ükskõik millistes liigesega seotud kehaliikmetes võivad põhjustada liigesevalu või muuta liigese liikuvust.
Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
Väga suurt koormust kannavad põlveliigesed, peamiseks kogu keha raskust toetavaks liigeseks on puusaliiges. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, mitmesuguseid igapäevatöid aitavad teha randmeliiges ja väikesed sõrmeliigesed.
Peamiselt nendes, suuremaid koormusi ja olulisemaid funktsioone täitvates liigestes avalduvad ka vaevused. Liigesevaevused võib jagada liigeste ülekoormamise tagajärgedeks, kulumisega kaasnevateks ja põletikulisteks.
Nende kõikide oluline sümptom on valu. Puhkust ja rahu Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ja ülekaal. Füüsilise ülekoormuse korral ei pruugi üldjuhul olla kahjustatud liiges ise, põletikust on haaratud liigesekapsel, kõõlused ja kõõluste kinnituskohad luudel.
Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust.
Mis on osteoartroos - Põhjused & Leevendamine | Voltaren
Seega vajab nii sporditrauma kui ka tööga ülekoormatud liiges ühtmoodi ja hoolikat ravi. Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides. Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist.