Haiguse käigus tekivad aju erinevates piirkondades põletikukolded, mis aja jooksul armkoestuvad - sellest pärineb haiguse ajalooline nimetus. Kannakõõluse limapauna põletiku vältimiseks tuleb treenides kasutada korralikku jalatsit ja alustada treeningut soojendusega ja venitusharjutusega.
Info Parkinsoni tõve kohta: www. Muu parkinsonism Parkinsonistliku sündroomiga võivad kulgeda veel peaaju degeneratsiooniga kulgevad haigused nagu multisüsteemne atroofia, kortikobasaalne sündroom või supranukleaarne halvatus.
Haigused ja seisundid
Mõnedel juhtudel võib parkinsonistlik sündroom ilmneda elu jooksul tekkinud ajukahjustuse tagajärjel, näiteks pikaajalise ravimite kasutamise tagajärjel, siis nimetatakse häiret ravimindutseeritud sündroomiks või toksiliseks kahjustuseks.
Toksilist parkinsonismi võivad põhjustada krooniline mangaani, vingugaasi, fenoolide või metanooli mürgistus. Vaskulaarse parkinsonismi puhul on tegemist väikeste veresoonte kahjustusega teatud aju piirkonnas.
Hüperkineesid Mõnede haiguste puhul esineb liigutusi liiga palju või liigutused ei allu inimese tahtele. Põhjused võivad olla geneetilised, nt Huntingtoni tõve või düstoonia või mõne ainevahetuse häire, nt Wilsoni tõve, korral või seotud autoimmuunse haigusega.
Kõik haigusjuhud vajavad kompleksset interdistsiplinaarset käsitlust mitme valdkonna spetsialistidega neuroloogid, geneetikud, immunoloogid, neurokirurgidkes kõik on TÜK-s olemas.
Treemoril kui ühel sagedaseimal neuroloogilisel motoorikahäirel on erinevaid tüüpe, mida eristatakse põhiliselt nende avaldumisvormi ja sageduse järgi. Eristatakse rahutreemorit, aktsioonitreemorit, asenditreemorit ja kineetilist treemorit, mille alusel kirjeldatakse sündroome. Kliinilist diagnoosimist täpsustab ENMG-uuring. Sõltuvalt treemorite vormist ja tremoroossest sündroomist võib mõelda erinevatele haigustele. Paljusid treemoreid on võimalik ravida.
Lisaks on düstoonia ja treemori ravis võimalik kasutada elektrilist ajustimulatsiooni, milleks sobivate haigete valik toimub neuroloogia ning edasine käsitlus neurokirurgia osakonnas.
Harvematest haigustest võikski ära märkida Huntingtoni tõbe - geneetilist haigust, mille puhul tekib mälu halvenemine ja kujunevad välja liikumishäired, mis oluliselt segavad igapäevast elu.
Navigeerimismenüü
Huntingtoni tõvega inimesed ja nende pereliikmed võivad saada informatsiooni nii oma haiguse kohta, kui edasise elu korraldamiseks ka geneetikult. Dementsused Dementsus on mälu, vaimsete võimete ja igapäevategevustega Haiget luuk liigend süvenev halvenemine niivõrd, et inimene vajab kõrvalist abi.
Dementsus võib esineda mitmete erinevate närvisüsteemi kahjustuste korral, näiteks neurodegeneratiivsete haiguste puhul Alzheimeri tõbi, frontotemporaalne dementsus, Lewy kehakeste dementsus jnepeaaju kasvajate, krooniliste peaaju traumade või SPITZi haiguse liigesed ajuinfarktide tõttu. Dementsuse käsitlemisel on kõige olulisem diagnoos, sest see annab Randme seniravi artroos otsustada ravi üle.
Et dementsuse puhul esineb nii neuroloogilisi kui ka käitumishäireid, siis on oluline mitmete erinevate valdkonna spetsilistide neuropsühholoog, neuroloog, psühhiaater, logopeed, vajadusel geneetik koostöö. Seoses rahvastiku vananemisega kasvab neurodegeneratiivsete närvihaiguste sagedus, dementsusega kulgevatest haigustest on kõige sagedasem Kuidas eemaldada poletiku ja lihase poletikku tõbi sagedusega kuni juhtu elaniku kohta.
Alzheimeri tõve käsitluse kohta on avaldatud Harvem esinevatest haigustest esineb frontotemporaalset dementsust - neurodegeneratiivne haigus, mille puhul närvirakkude kahjustus algab otsmiku- ja oimusagatest.
Haigetel esineb sageli käitumishäireid, kõne taandarengut ja hilisemas staadiumis mäluhäire. Haigus esineb reeglina vanuses eluaastat, paljudel juhtudel on tegemist geneetilise haigusega ja sel juhul on vajalik geneetiline nõustamine. Lisaks võib dementsuste kohta leida infot: www. Motoneuroni haigused Motoneuroniks nimetatakse närvirakke, mis paiknevad ajukoores, ajutüves või seljaaju eessarves, ja selle kiude, mis viivad närviimpulsse seljaajust lihastele.
Ajukoores esinevaid motoneuroneid nimetatakse ülemiseks motoneuroniks ning seljaajus ja ajutüves paiknevaid Kuidas eemaldada poletiku ja lihase poletikku motoneuroniks. Sõltuvalt motoneuronite haaratusest eristatakse kliiniliste alavormidena primaarset lateraalskleroosi PLSprogresseeruvat lihasatroofiat PMAprogresseeruvat bulbaarparalüüsi PBP ning amüotroofilist lateraalskleroosi ALS.
Amüotroofiline lateraalskleroos Amüotroofiline lateraalskleroos on üks motoneuroni haiguste rühma kuuluv haigus, mille korral tekib seni teadmata põhjustel lihasnõrkus ja lihaste kõhetumine.
Neuroloogia osakond
Tegemist on kiiresti progresseeruva närvisüsteemi haigusega, mille esinemise sagedus on umbes 6 juhtu elaniku kohta. ALSi korral on tegemist progresseeruva ülemise ja alumise motoneuroni kahjustussündroomiga. Ülejäänud juhtudel on tegemist bulbaarse algusega haigusega, mille korral tekib esmalt kõne- ja neelamishäire. Keskmine vanus ALS haigestumisel on 55 eluaastat.
Haiguse tekkepõhjus on siiani ebaselge, kuid erinevate uuringute Kuidas eemaldada poletiku ja lihase poletikku avaldub haigus suurema tõenäosusega vanemas eas, meestel sagedamini kui naistel ning sagedamini inimestel, kelle perekonnas on haigust varem esinenud.
On kirjeldatud üle erineva geeni, mis võivad olla seotud ALS Maatriks liigeste raviks. Diagnostika haiguse varases staadiumis osutub sageli keerukaks, sest sümptomid võivad olla varieeruvad ja mittespetsiifilised. Keskmine aeg sümptomite tekkest diagnoosini on kuud.
Harvem esinev haigusvormi korral tekivad lihasnõrkus, lihaste kõhetumine, nahaalused valutud lihastõmblused ehk fastsikulatsioonid ja lihastoonuse langus. Samaaegselt võib ilmneda lihastoonuse tõus, elavad kõõlusperiostaalrefleksid ning patoloogilised refleksid.
Esmassümptomiks võib olla ühe käe või jala nõrkus, mida haiged märkavad siis, kui asjad ei püsi enam käes või tekivad komistamised ja kukkumised. Samal ajal märgatakse tavaliselt ka labakäte- ja jalgade lihaste kõhetumist ning kaalu langust.
Esimeseks sümptomiks võivad olla ka tahtmatud lihastõmblused. Kolmandikul tekib esmassümptomina neelamis- ja kõnehäire.
Info Parkinsoni tõve kohta: www. Muu parkinsonism Parkinsonistliku sündroomiga võivad kulgeda veel peaaju degeneratsiooniga kulgevad haigused nagu multisüsteemne atroofia, kortikobasaalne sündroom või supranukleaarne halvatus. Mõnedel juhtudel võib parkinsonistlik sündroom ilmneda elu jooksul tekkinud ajukahjustuse tagajärjel, näiteks pikaajalise ravimite kasutamise tagajärjel, siis nimetatakse häiret ravimindutseeritud sündroomiks või toksiliseks kahjustuseks. Toksilist parkinsonismi võivad põhjustada krooniline mangaani, vingugaasi, fenoolide või metanooli mürgistus. Vaskulaarse parkinsonismi puhul on tegemist väikeste veresoonte kahjustusega teatud aju piirkonnas.
Kõne muutub pudistavaks, hääl vaikseks. Paaril Saastlate testid eemaldada poletiku ja lihase poletikku haigetest avaldub haigus esmaselt hingamislihaste nõrkusega.
Tavaliselt tekivad hingamishäired siiski haiguse hilises staadiumis nagu ka kõnevõime kadumine ning võimetus neelata. Tavaliselt haigus progresseerub kiiresti.
Erinevate ravimuuringute käigus on püütud leida ALS kulgu pidurdavat haigusespetsiifilist ravimit, kuid siiani on kogu maailmas kasutusel vaid üks ravim - rilusool, mille efekt on tagasihoidlik. Info amüotroofilise lateraalskleroosi kohta: alseesti. Sclerosis multiplex ja teised demüeliniseerivad haigused Osakonnas tegeletakse kõigi põletikuliste kesk- ja perifeerse närvisüsteemi ning närvi-lihashaiguste diagnostika ja raviga. Siia kuuluvad autoimmuunsed ja teised immuunvahendatud närvisüsteemi haigused, infektsioonidega seotud seisundid ning süsteemsete haiguste neuroloogilised avaldused.
Neuroimmunoloogiliste haiguste mehhanismid on erinevad ja nende ravi on tihti spetsiifiline. Pidevalt lisandub uusi immuunteraapia ja bioloogilise ravi võimalusi. Ravitegevus on tihedalt seotud teadus- ja õppetööga.
Toimuvad kliinilised uuringud, praegu valdavalt sclerosis multiplexi, kui ühe sagedasema kesknärvisüsteemi haarava põletikulise haiguse valdkonnas. Sclerosis multiplex SM on krooniline autoimmuun-põletikuline haigus, mis kahjustab pea- ja seljaaju juhteteid isoleerivat müeliinikesta, aga ka närvirakke. Haiguse käigus tekivad aju erinevates piirkondades põletikukolded, mis aja jooksul armkoestuvad - sellest pärineb haiguse ajalooline nimetus.
SM avaldub enamasti noores täiskasvanueas eluaastatseda esineb inimesel inimese kohta, naistel ligi kaks korda sagedamini kui meestel.
Haiguse tekkes mängivad rolli nii keskkonnategurid kui pärilik eelsoodumus. Haiguse sümptomeid on erinevaid, need sõltuvad eelkõige sellest, milliseid juhteteid kolded haaravad, s. Haigusel on mitmeid eri vorme, tavalisim on ägenemistega kulg, kuid on ka progresseeruva kuluga vorme, kusjuures võib esineda ägenemistega vormi üleminek progresseeruvaks. SM sümptomid ja kulg on erinevatel haigetel erinevad ja ka haiguse raskus võib indiviiditi suuresti varieeruda. Diagnoosimisel kasutatakse lisaks neuroloogilisele läbivaatusele pea- ja seljaaju MRT-uuringut, seljaajuvedeliku- ja vereanalüüse, vajadusel täiendavaid muid uuringuid.
Haiguse kulgu mõjutavaid püsiravi võimalusi on erinevaid, nende valik sõltub muuhulgas haiguse aktiivsusest, ravimite võimalikest kõrvaltoimetest. Ravimitega saab mõjutada valdavalt just põletikulist komponenti, mistõttu soovitatakse raviga alustada varakult, et haiguse progresseerumist pidurdada ja edasi lükata.
Ägenemiste korral saab kasutada veenikaudset ravi metüülprednisolooniga hormoonpreparaatmis aitab haiguse aktiivsust alla suruda.
Aju demüelinisatsioonikolded sclerosis multiplexi korral Neuromyelitis optica NMO spektri haigused on sarnased sclerosis multiplexile ja ajalooliselt ongi selle rühma haigusi peetud sclerosis multiplexi alavormideks, kuid need on viimasest harvemesinevad ja nende autoimmuunne mehhanism on teistsugune.
Ka NMO korral esinevad ägenemised, mille käigus tekivad pea- ja seljaajus müeliinikahjustusega nn demüeliniseerivad põletikukolded, kuid siin on mõnevõrra eelistatumalt haaratud seljaaju, ajutüvi ja nägemisnärvid. Ka NMO korral kasutatakse diagnoosimiseks sarnaseid uuringuid nagu sclerosis multiplexi puhul, lisaks määratakse täiendavalt haigusspetsiifilisi antikehi.
Ravivalikuid NMO korral on mõnevõrra vähem kui sclerosis multiplexi korral, ägenemiste ravis kasutatakse veenikaudselt metüülprednisolooni, mis aitab haiguse põletikulist aktiivsust maha suruda.
Samuti saab kasutada mitmeid sümptomeid leevendavaid ravimeid. Patsiendid on pideval jälgimisel ja vajadusel saavad haiglapersonaliga otse kontakteeruda.
- Valu kalenis
- Selle haiguse korral on tegemist limapauna seina paksenemisega, suurenenud eritusega ja selle kogunemisega limapauna.
- Reuma ladina keeles rheuma on põletikuline haigusmis kahjustab peamiselt südantliigeseidkesknärvisüsteemi.
- Neuroloogia osakond
- Так с ним теперь все будет в порядке.
- Мария _хотела_ унизить меня и заставить Галилея страдать.
Info sclerosis multiplexi kohta: www. Peavalu on ka kõige levinum puuet põhjustav neuroloogiline sündroom maailmas. Erinevaid peavalu diagnoose on väga palju, praegu eristatake üle erineva peavalutüübi. Peavalud saab jagada esmasteks ja teisesteks. Enamik peavalusid, mis rahvastikus esinevad, ongi esmased peavalud, st iseseisva haigusena esinevad peavalud, nt migreen, pingetüüpi peavalu või trigeminaalautonoomsed peavalud.
Oluliselt väiksem osa peavaludest on põhjustatud muust, näiteks veresoonte, immuunsüsteemi, infektsioon- või kasvajalistest Kuidas eemaldada poletiku ja lihase poletikku. TÜK närvikliinikus tegutsev Peavalukliinik vastab Euroopa Peavalu Föderatsiooni kriteeriumite alusel kõige kõrgema ehk III astme peavalukeskusele, sest siin on võimalused ravida nii ägedaid erakorralisi peavalusid statsionaarselt, kui ka anda ambulatoorset spetsialiseeritud peavalu-alast abi. Peavalukliinikus töötab 2 peavaluarsti, 2 peavaluõde ja peavalupsühholoog.
Peavalukliiniku ülesandeks on diagnoosida ja ravida kõiki peavalusündroome, sealjuures vajadusel rakendada sobivaid lisauuringuid.
Venitus peale treeningut aitab sul taastada lihaste pikkuse ja ennetada vigastusi
Põhiline lisauuring, mida vajatakse, on magnetresonantstomograafia koos või ilma angiograafiata, kuid erijuhtudel kasutatakse ka muid meetodeid, sh lumbaalpunktsiooni. Lihtne, aga väga oluline tööriist peavalukliiniku igapäevatöös, on peavalupäevik. Närvikliiniku peavalumeeskond tegeleb ka mitmete teadusprojektidega, sh uuritakse peavalude levimust ja sellega seostuvaid riskifaktoreid, teaduslikult hinnatakse erinevate ravimodaalsuste efektiivsust peavalude ravis, sh uusi farmakoloogilise ravi võimalusi.
Peavalukliiniku spetsialistid koolitavad nii neurolooge, kui teiste erialade peavaludega tegelevaid spetsialiste. TÜK Peavalukliiniku arstid teevad laiapõhjalist koostööd teiste riikide kolleegide, keskuste ja organisatsioonidega, sh osalevad peavaluteemaliste Euroopa ravi- ja diagnostikajuhiste väljatöötamises.
Toidud, mis tekitavad põletikku
Info peavalude kohta: peavalu. Peavalude erinevad tüübid pilt: peavalu. Sellegipoolest võivad viirused, bakterid või parasiidid immuunsüsteemist läbi tungida ning põhjustada närvisüsteemi põletikku ehk neuroinfektsiooni.
Tüüpilisemateks neuroinfektsioonideks on: meningiit ajukelmepõletikajuabstsess, entsefaliit ajukoe põletikmüeliit seljaaju põletikentsefalomüeliit pea- ja seljaaju põletik.
Nii kesknärvisüsteemi kui perifeersete närvide kahjustust võivad põhjustada veel Lyme'i tõbi neuroborrelioosHIV, süüfilis ja tuberkuloos. Immuunosupressioon nii vähihaigetel, siirdatud elundi või autoimmuunhaigusega patsientide puhul võib põhjustada nn oportunistlike haigustekitajate arvu kasvu kesknärvisüsteemi põletiku põhjustajate hulgas.
Väga harvade põhjustena võivad kesknärvisüsteemis tekkida autoimmuunsed põletikud ja prioonhaigused. Äge kesknärvisüsteemi infektsioon võib vajada intensiivravi tõusnud intrakraniaalse rõhu või epileptilise staatuse käsitluseks.
Mõnede neuroinfektsioonide vältimiseks on võimalik vaktsineerida, näiteks Hemofiilus-meningiidi ja puukentsefaliidi vastu. Puukentsefaliit on puukidega leviv kesknärvisüsteemi viiruslik haigus, mis võib põhjustada meningoentsefaliiti, kulgeda raskelt ning jätta püsivad jääknähud. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, kuid haigusest hoidumiseks on olemas tõhus ja ohutu vaktsiin. Eesti on puukentsefaliidi endeemiline piirkond, mistõttu on puugihammustuse vältimiseks oluline alati pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida puukide suhtes kogu kehapiirkonda sh kõrvataguseid, kaenlaaluseidkanda looduses viibides heledaid pikkade käiste ja püksisäärtega riideid, panna püksisääred sokkide või jalanõude sisse ning vajadusel kasutada putukatõrjevahendeid.