See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust.
Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides. Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist.
Esmaabina tuleks iga kolme-nelja tunni järel haiget piirkonda paarikümne minuti jooksul jääga jahutada: sobilikud on nii rätiku sisse mässitud külmakott kui ka sügavkülmikus leiduvad marja- või juurviljapakid. Seda protseduuri peaks kordama iga paari tunni järel, kuni valu hakkab vähenema ja turse teke pidurdub. Mõni päev hiljem võib jääkotiprotseduuri asendada haigele kohale jääkreemi määrimisega. Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid. Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet.
Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus.
Viga saanud põlve ei valus liigesed luud kanna keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama. Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused.
Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb. Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.
Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist. Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks.
Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus.
Oma tööülesandeid võiks planeerida nii, et iga natukese aja järel saaks muuta kehaasendit ja koormuse liiki. Tuleb õppida õigesti raskusi tõstma ja kandma — parem kanda kahte pooltühja kotti kui ühte rasket.
Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi. Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses.
Marika Jürgenson, Rahvasuu tahab ekslikult kõiki liigesevaevusi reumaks nimetada. Reumatoloogias tuntakse degeneratiivseid ehk organismi vananemisega seotud ja põletikulisi haigusi, kuid liigesehädade põhjuseks ei ole alati reumatoloogiline haigus, vaid ka spordi või tööga kaasnev ülekoormus ja traumad. Samal teemal Neli tegevust, mis teevad järjekindlalt su liigestele liiga Luude otsi takistab teineteise vastu hõõrumast tugev ja sile kõhr.
Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega. Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada. Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega.
Esineb nn stardikangus, mil pärast istumist püsti tõustes on puus või põlv valulikult kange, kuid liikuma hakates möödub see ruttu. Haaratud võivad esmajoones olla põlveliiges, puusaliiges, pöidla põhiliiges või muu labakäeliiges, kuid artroos tabab sageli ka lülisammast. Kahjustunud põlveliigeste korral tunneb haigestunu esialgu valu eelkõige trepist alla minnes, ülesminek aga valu ei valmista. Valule lisanduvad hiljem tihtipeale ka paistetus ja kuumustunne. Haiguse süvenemisel võivad käed pikapeale deformeeruda ning kulunud põlveliigeste korral tekkida X- või O-jalgsus.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Ained, mis soodustavad liigesekõhre taastumist, mikropragude ja väikeste kahjustuste paranemist ning parandavad liikumisvõimet, on glükoosamiin ja kondroitiin. Glükoosamiini sobib hakata kasutama juba esimeste sümptomite korral, kui liigeses tekib naksumine, kerge valulikkus või ebameeldiv tunne. Nii glükoosamiin kui kondroitiin sobivad hästi liigesemurede ennetamiseks — näiteks kui koormus liigestele on tavapärasest suurem — olgu see siis tugeva sporditegemise või ka ülekaalu tõttu.
Glükoosamiini- ja kondroitiinipreparaati tuleks tarvitada järjest vähemalt kaks kuni kolm kuud, pärast seda pidada paar kuud vahet ning siis teha järgmine kuur. Kui aga probleem on tõsisem ja pikalt kestnud, ei pruugi vaid toidulisandi annusest abi olla ja vajalik on minna arsti juurde.
Apteegipraktika näitab, et seda toidulisandit tullakse pigem küsima siis, kui juba probleemid on tekkinud — liiges valutab, võib olla turses ning liikumine on valu tõttu häiritud. Foto: Pixabay Spetsiaalselt liigeste tervise heaks mõeldud preparaatidest on populaarne ka Litozin Kollageeniga, mis sisaldab hüaluroonhapet, kollageeni, koer-kibuvitsa pulbri ekstrakti, vaske ja C-vitamiini.
Need on kõik ained, mis mõjuvad hästi liigeste tervisele ja liikuvusele ning aitavad kaasa luude ja kõhrede normaalsele talitlusele. Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti Liigesevalu annab endast märku liigesekulumise, liigesepõletiku, reuma, osteoporoosi ja ka tavalise viirushaiguse korral või pärast lühiajalist ülekoormust.
Valus liigesed luud kanna tuleb selgeks teha valu põhjus. Valutavale kohale määritavatest geelidest-kreemidest-palsamitest ja salvidest on üks populaarsemaid näiteks F. T spordipalsam, mis sobib kasutamiseks nii tippsportlastele spordivigastuste ning lihasvaevuste korral kui ka reumaatiliste probleemidega inimestele valutava alaselja, põlvede, puusade, kaela, õlgade, kõõluste, krooniliste liigese- ja lihasprobleemide ning pinges lihaste ja nihestuste esinemisel. Tabletid, salvid ja plaastrid valu vastu Leevendust saab ka valuvaigistitest.
Võimalusel võiks tablettide võtmisele eelistada pigem välispidiseid ehk pealemääritavaid geele ja salve ning valuvastaseid ja põletikku leevendavaid plaastreid. Lokaalselt ja suukaudselt manustatava valuvaigisti toimet on näiteks artroosipatsientide ravis mitmete uurimustega võrreldud ning leitud, et valutavale kohale määritav diklofenakgeel on valu leevendamisel vähemalt sama tõhus kui suukaudselt manustatav ibuprofeen.
Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib valus liigesed luud kanna jahutada külmade mähistega. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu Gal geel liigeste ostmiseks kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse.
Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju.
Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti.
HERO WARS (HOW ADVERTISING WORKS)
Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.
On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks.
Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor.
Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor.
Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks.
Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused.
RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.
Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral. Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.
See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi.
Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb.
Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude valus liigesed luud kanna. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk.
Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.
Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi.
Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.
Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet.
Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.
Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad.
Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid. Osteoporoosi ravimiseks valus liigesed luud kanna töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega.
Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et valus liigesed luud kanna tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.
Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini.
Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid.
Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku!
Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.
Samal teemal
Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel.
Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime.
Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi. Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist.
Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad.
Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära.
Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid.