Hea meelega vedeleksin kodus ja teeksin rahus oma kultuurilehte. Kuidas lasta vanadel haavadel tervenemiseks esile kerkida? Lahutuse puhul võib teie uskumus olla aga selline: ma ei väärigi armastust. Ka siis kui see on kahe inimese ühine soov ja uued suhted juba mõlemal idanemas.
Karupoeg Puhh ja toimekas päev (1972) eesti keeles
Juku-Kalle Raid kirjutab, kui on valus FOTO: Urmas Volmer Reedel Viljandi järvel peetud «Luulepikniku» üks esinejaid oli luuletaja ja ajalehe «Keskus» peatoimetaja Juku-Kalle Raid, kes viimasel ajal on tähelepanu pälvinud eelkõige oma poliitiliste seisukohavõttudega.
Pärast piknikut Juku-Kalle Raidiga vesteldes selgus, et ta üritab kirjandust ja ühiskondlikke tegemisi teineteisest eemal hoida. Juku-Kalle Raid, kui tihti teil niisuguseid kohtumisi luulesõpradega on — kõlab ju teie nimi ajakirjanduses viimasel ajal eelkõige seoses päevapoliitika, mitte kirjandusega? On jumala elementaarne, et see, mis toimub ühiskonnas laiemalt, puudutab palju Kui uks uhine on valus rahvahulki kui luule. Olgem ausad: hea kirjandus huvitab hoopis vähesemaid inimesi kui skandaalne T-särk.
Täna ei olnud kuulajail teile mitte ühtegi poliitikaga seotud küsimust. Kas see on mõnus vaheldus?
Lahku või kokku?
See oli õudselt hea! Ma olen sel aastal käinud luuletusi lugemas vähemalt kümme korda, mitmel pool Eestis, ja see teeb südame soojaks, et siis pole niisuguseid küsimusi. Kohale tulevad inimesed, keda huvitab just luule, ja nad ei hakka küsima midagi maika või Keskerakonna kohta.
Kas teie poliitilised sõnavõtud on teie publikut mõjutanud? Kas mõni austaja on teis ka pettunud ja teile pahasti öelnud?
Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab
Ma olen katsunud neid asju lahus hoida. Keegi pole mulle isiklikult ütlema tulnud, et ta mind mu sõnavõttude pärast enam ei loe. Küll aga olen täheldanud vastupidist tendentsi: kui sa oled mingi ühiskondliku asjaga nii-öelda orbiidil, on sul võimalus rohkem inimesi kirjanduse juurde tuua.
Väidate, et hoiate kirjandust ja poliitikat lahus, aga tänasel kohtumisel oli teil ikkagi seljas värske, poliitilise sisuga T-särk kirjaga «Vaši! See on nüüd küll täiesti normaalne. Mis seal vahet, mis inimesel seljas on?
Samas on see ühiskondlik asi mulle väga oluline. Miks ma peaksin siis oma sõnumit peitma? Ütlesite kuulajate küsimustele vastates, et luuletate siis, kui on valus. Siis, kui enam kuidagi muud moodi ei saa.
Armastatud inimese kaotusest tingitud valu on elu osa
Ning et oleks parem, kui niisugust tunnet üldse ei tuleks. Kuidas on poliitiliste avaldustega? Sellega on täpselt sama asi.
Hea meelega vedeleksin kodus ja teeksin rahus oma kultuurilehte. Kui ühiskonnas sellised seapeedid ja ühiskonnalõhestajad, nagu on seltsimees Savisaar, ei toimetaks, oleks meil kõigil üldiselt parem, toredam ja elurõõmsam olla.
Juku-Kalle Raid kirjutab, kui on valus
Jõudsimegi Edgar Savisaareni, kellest on saanud Eesti ühiskonnas just nagu mingi muinasjutuline koletis. On öeldud, et kui Savisaart ei oleks, tuleks ta välja mõelda. Mis aga saab siis, kui ta ühel hetkel tõesti poliitikast kaob? Kas leitaks uus ühine vaenlane või oleksidki inimesed ühtäkki õnnelikud ja rahul?
Mina oleksin siis väga õnnelik. Ei pea ju alati olema kellegi vastu.
Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik
See on justkui selline puberteetlik mentaliteet. Ja see on ka väga Venemaa-pärane suhtumine: alati peab olema mõni vaenlane, et tähelepanu oma pärisprobleemidelt kõrvale juhtida. Ma leian, et niisugust vaenlase kuvandit pole vaja.
Leinamine on raske, kuid mõnikord muudame kannatused veelgi valusamaks oma mõtetega, kirjutavad Louise L. Siin on katkend raamatust. Louise L. Hay Kirjastus Pilgrim Murtud süda on ühtlasi ka avatud süda. Vaatamata asjaoludele, kui armastate kedagi ja teie ühine aeg saab otsa, siis on teil loomulikult valus.
See, mis praegu toimub, on lihtsalt paratamatus. Presidendivalimiste ajal räägiti, et käimas on justkui teine ärkamine: rahvas on aktiivsem ja Kui uks uhine on valus ei ole Kui uks uhine on valus oma liistude juures.
Kas teie kui üks ühiskonnaelus kaasa rääkiv loomeinimene haistate mingit murrangut? Säärane olukord on küll. See on seesama lõhestatud Eesti. Meie Keskerakond on tekitanud niisuguse situatsiooni, kus räägitakse «vašidest» ja «našidest».
Tõnu Lehtsaar: aukartus valu ees
Eelkõige teeb ta seda ise. Minu arust on Eesti liiga väike selleks, et võimaldada nii-öelda kahte planeeti. See on Eesti vasakpoolsete vana jutt juba Arnold Rüütli ajast, et on esimene ja teine Eesti.
Mul läheb selle peale süda pahaks. Praegu on just Keskerakonnale kasulik hoida kahe Eesti kuvandit. Mida kauem ta suudab hoida venelasi infosulus, eraldi seisva grupina, seda kauem on tal lootust saada hääli. Paljud venelased hääletavad ju hirmu pärast, et mis neist muidu saab.
Savisaar on neile selle kuvandi nii sisse söötnud. Ma toon vaid ühe näite. Tallinna linnavolikogus esitas Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Nikolai Stelmach eelmisel aastal eelnõu, mille mõte oli, et kõik venekeelsed soovijad saaksid linna kulul tasuta eesti keele koolituse. Siis saaksid nad eesti keeles adekvaatset infot ja mõistaksid, et keegi ei kiusa neid taga. Keskerakond hääletas selle eelnõu maha.
No kui see ei ole ehe kahe Eesti loomine, siis mis see on? Nüüd teile üks viimase aja popimaid küsimusi: kus olite teie pronksiööl? Ma olin Valu kuunarnuki liigeses pohjustab salvide ravi nagu kõik normaalsed inimesed. Olen käinud koolides lugemas nii kirjandusest kui poliitikast, mul on palju noori sõpru.
Lahku või kokku? | Algallika keskus
Helistasin siis neile, et olge head ja jääge koju. Ei ole vaja pättidega ühte paati astuda. Mul oli selle mäsu üle isegi hea meel. Mul on väga suur vene Kui uks uhine on valus, «Keskusis» on umbes 40 protsenti kirjutajatest venekeelsed. Nemad on mulle öelnud, et see mäss oli väga hea: venelane tänavalt oli esimest korda kogu selle vabariigi ajal sunnitud otsustama, kumma poole ta valib.
Ja ma arvan, et nii-öelda valgete inimeste poolel on neist ikka suur enamik. Kui te elaksite mõnes Kui uks uhine on valus Lääne-Euroopa riigis, kas te siis oleksite ka varmas millegi eest välja astuma ning teeksite protestisärke? Normaalne on ju niisuguseid aktsioone mitte teha. See on praegu nagu sotsiaalne tellimus: sul ei jää midagi muud üle. Kui ma elaksin mõnes Euroopa riigis, kus selline vana kommarlik mentaliteet, «našideks» ja «vašideks» jagamine poleks võimalik, siis mis häda mul oleks mingeid särke teha?
Ma teeksin suurima heameelega rahulikult oma kultuurilehte ja olekski kõik. Juku-Kalle Raid Sündinud Töötanud ajalehtedes «Post», «Õhtuleht», «Sirp» ja «Terviseleht». Oli aastaselt kultuuriajakirja «Kultuur ja elu» peatoimetaja ning praegu on ajalehe «Keskus» peatoimetaja. Juhtis Eesti Televisioonis telesaadet «Tegelikkuse Keskus». Andnud ühenduses Õige Valem välja mitu raamatut. Üks Raidi skandaalsemaid ettevõtmisi oli T-särkide «Kommarid ahju! Särgi seljal oli nimekiri kommunistliku minevikuga tegelastest.
Nädal tagasi valmis Raidil uus särk «Tehtud!