Heel mäe ja viienda luu pluss moodustub välise pikisuunalise kaar päike. Kindlasti tuleks see selgemini välja tuua,» arvas Veldre. Hangi tasuta raamat "17 retseptid maitsva ja odava seljaaju tervise ja ühiste tervisetoidude" ja alustada taastumist ilma pingutusteta!
Merike Tammreporter Sandra Uuli, Anneli Allikmaa ja Kertu-Kätlin Käis näevad tasuta kõrghariduse eelnõus nii head kui halba — eelnõu vajaks veel täiendamist.
FOTO: Kristjan Teedema Üliõpilased peavad üleeile kooskõlastusringile saadetud kõrgharidusreformi eelnõud üldiselt positiivseks, kuid muretsevad semestritasu pärast, mida ülikoolid võivad hakata nõudma tudengitelt, kel ei õnnestu kõiki aineid edukalt sooritada. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul on eelnõus murekohaks 30 EAP ehk ainepunkti nõude mittetäitmisega kaasnev semestritasu.
EUR-Lex Access to European Union law
See on selgelt ebaõiglasem ja ka kõrgkoolide tänasest tavast karmim,» märkis EÜLi juht. Nimelt ei pea eelnõu järgi täiskoormusega õppima asuv üliõpilane esimesel semestril õppekulusid hüvitama, kuid kui ta ei täida õppekava 30 EAP mahus, tekib õppeasutusel õigus temalt juba 2. Kui üliõpilane kogub 2. Praegu peab tudeng täitma vähemalt 75 protsenti õppekavast ja püsima sellest tulenevalt ettenähtud õppeaja sees. Eelnõu vajab täpsustusi «Lisaks ei vasta eelnõu hetkel küsimusele, et kuidas on reaalselt tagatud kõigile motiveeritud ja võimekatele õppekoht kõrgkoolis.
Eelnõuga sätestatakse, et õppekohtade arvu määravad kõrgkoolid, ent rahastusmudelist ei paista välja see, kuidas toimuks õppekohtade arvu muutmine, kui vastuvõtu järel on üliõpilaste arv oodatust suurem või väiksem. Kindlasti tuleks see selgemini välja tuua,» arvas Veldre.
Üldiselt on tudengid aga reformiideega Solvestab haige eelnou — haridusreform viiakse läbi eelkõige selleks, et kaotada tekkinud ebavõrdne olukord, kus mõnede üliõpilaste puhul kaetakse õppekulud täielikult riigieelarvest, teised aga maksavad need ise kinni.
Näiteks nentis juurat õppinud Sandra Uuli, et on hariduse omandamise eest maksnud kolme aasta jooksul ligi eurot.
Ta lisas, et on muidugi tudengeid, kes peavad kooli kõrvalt tööl käima, ja siis võib nõude täitmine osutuda probleemiks.
Uus stipendiumisüsteem Viis aastat bakalaureuseõppes nii geoloogiat kui keskkonnatehnoloogiat õppinud Arno Sotter leidis, et uus süsteem soosib vaid väga tarku õppureid. Ta arvas, et paljude jaoks jääb niimoodi kõrgharidus siiski tasuliseks, sest on mitmeid põhjuseid, miks ei suudeta protsendiliselt õppekava täita. Suhtekorraldustudeng Kertu-Kätlin Käis lausus, et kindlasti on neid, kes mitmesugustel põhjustel ei saa 30 EAPd semestris täita, ja Solvestab haige eelnou on tasuta kohast ilmajätmine tema hinnangul ebaõiglane.
Õigusteadust õppinud Helen Kaur sõnas, et eelnõu on liiga jäik.
Nõrk lihaste toon. Mõnel juhul ei ole haiguse põhjus jääb selgitamata. Diagnoosida haigust, samuti lamedat kaitset, võib kogeda ortopeedilist kontrolli, kuna muudatused on tavaliselt väga väljendunud. Kinnitage diagnoos aitab radiograafiat.
Ka keskkonnatehnoloogiat õppinud Anneli Allikmaa oli sama Folk oiguskaitsevahendeid liigeste ola liigeste. Eelnõu ei piira üliõpilase töötamist praktikavälisel ajal, edaspidigi on võimalik väikese koormusega töötamine, kuid riigieelarvest rahastataval õppekohal õppiva üliõpilase esmane ja kõige olulisem töö peab olema õppimine.
Haridusteaduskonna lõpetanud Marianne Musto arvas, et 30 EAP kokkusaamine võib olla raskendatud just majanduslikel põhjustel. Tema sõnul peaksid õppetoetused olema suuremad ja suunatud rohkematele tudengitele. Valminud eelnõuga töötatakse välja uus õppetoetuste ja stipendiumide kontseptsioon.
Eesmärgiks on seatud, et stipendiumisüsteem toetab eelkõige loodus- ja täppisteaduste ning tehnikavaldkonna üliõpilasi, sest nendes valdkondades on aastate lõikes olnud katkestamine oluliseks probleemiks. Kommentaarid Martin Hallik Tartu Ülikooli õppeprorektor Solvestab haige eelnou alles täna [eile — toim] hommikul haridusministeeriumilt selle eelnõu tutvumiseks ja kommenteerimiseks.
Tudengid muretsevad kõrgharidusreformi jäikuse pärast
Tegemist on üpris mahuka dokumendiga ja selle põhjalikum analüüsimine võtab aega. Esialgu dokumendile peale vaadates küll ei tundu, et selles oleks midagi oluliselt uut võrreldes selle infoga, mis haridusminister Jaak Aaviksoo kommentaaride kaudu varem avalikkuse ette on jõudnud. Minu arvates pole aeg nii tähtsa eelnõu menetlemiseks praegu kuigi sobilik, sest väga paljud inimesed on suvepuhkusel. Sama ebasobiv oleks seda teha jõulude ajal.
Üleminek tasuta õppele on tervitatav, kui riik tagab selle kõikidele sisseastumisnõudeid täitvatele sisseastujatele. Eelnõus esitatud lisanduvad niinimetatud tasuta õppekohta ei ole aga piisavad tagamaks kõikidele sisseastujatele võimaluse tasuta õppida.
Selgusetu on, kuidas riik kompenseerib praegustel riigieelarvevälistel õppekohtadel täiskoormusega õppivate üliõpilaste õpingud.
Samuti on selgusetud ülikoolidele tegevustoetuse määramise kriteeriumid.
Solvestab haige eelnou tasuta õppe arvestust õppeaasta, mitte semestri lõikes, ning seda, et ei nõutaks õppekava täitmist saja protsendi mahus, kuna see võib viia olukorrani, kus eksamite sooritamine muutub tähtsamaks kui eksami eest saadav hinne — see ei soosi just hariduse kvaliteeti. Eelnõu menetlemise käigus ootame, et ülikoolid kaasatakse edasistesse aruteludesse, mis puudutavad tegevustoetuste määramise aluseks olevate tulemusnäitajate süsteemi loomist ja rakendamist.
Kui ta seda ei tee, võib õppeasutus temalt nõuda õppekulude osalist hüvitamist. Kui üliõpilane 2.
- Eesti riigi infoportaal | kavilda.ee
- EUR-Lex - PC - EN - EUR-Lex
Kui on tegemist suuliste katsetega, tuleb tagada protokollija tugiteenuse olemasolu või salvestada vestlus. Tagasi üles.
Merike Tammreporter Sandra Uuli, Anneli Allikmaa ja Kertu-Kätlin Käis näevad tasuta kõrghariduse eelnõus nii head kui halba — eelnõu vajaks veel täiendamist. FOTO: Kristjan Teedema Üliõpilased peavad üleeile kooskõlastusringile saadetud kõrgharidusreformi eelnõud üldiselt positiivseks, kuid muretsevad semestritasu Solvestab haige eelnou, mida ülikoolid võivad hakata nõudma tudengitelt, kel ei õnnestu kõiki aineid edukalt sooritada. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul on eelnõus murekohaks 30 EAP ehk ainepunkti nõude mittetäitmisega kaasnev semestritasu. See on selgelt ebaõiglasem ja ka kõrgkoolide tänasest tavast karmim,» märkis EÜLi juht.