Mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest vastutab maamõõtja. Katastriüksuste liitmine Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine. Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.
Maaomaniku meelespea
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele vastavasisulise avalduse. Linna- või vallavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud.
Fotod, kütte-jade madrats 1. See võib vabastada tervisliku infrapuna, kilp staatiline ja elektromagnetilise laine radialization. Jade samuti toodab see negatiivseid ioone, mis soodustavad rakkude ainevahetust. Jade inimesi alla erilist arstiabi ja on madala temperatuuri väärtus füüsikalised omadused Hiina meditsiini ja propageeritud esimene suu külmik temperaturetheory poolt välja töötatud tervise jade padi.
Ehitiseta katastriüksustele sihtotstarbe määramisel lähtub linna- või vallavalitsus maa tegelikust kasutusest või kehtivatest planeeringutest. Ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.
Plokkide osakute ravi sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab linna- või vallavalitsus oma korraldusega. Linna- või vallavalitsus esitab sihtotstarbe määramist käsitleva akti koos vastavasisulise avaldusega katastripidajale Maa-ametilekes kandeavalduse rahuldamise korral teeb kande maakatastrisse. Katastripidaja teavitab katastriüksuse sihtotstarbe muutumisest kandeavalduse esitajat ja kinnistusraamatu pidajat. Katastriüksuse aadressi muutmine Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda katastriüksuse asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse.
Linna- või vallavalitsus määrab korraldusega katastriüksuse aadressi ja Plokkide osakute ravi sisestab aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemi ADS menetlusrakendusse. Pärast aadressi kinnitamist ADS menetlusrakenduses registreeritakse aadress maakatastris ja seejärel kinnistusraamatus.
Lihtsad maakorraldustoimingud Lihtsate maakorraldustoimingute käigus toimub kinnisasjade katastriüksuste jagamine, liitmine, osade vahetamine, piiri muutmine, piiri kindlakstegemine. Maakorraldustoimingute läbiviimsel tuleb Plokkide osakute ravi katastriüksuste piiride määramisel lähtuda: maakorraldusnõuetest, milleks on eelkõige võimaluste loomine kinnisasja otstarbekaks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamine, lihtsate ja selgete ning looduslike piiridega arvestamine, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; kehtestatud planeeringutest; maaomaniku õigustest.
Maakorraldust finantseerib kinnisasja omanik, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Maakorraldusseaduse alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasja käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses, see tähendab ei sõlmita notariaalseid Plokkide osakute ravi. Maakorraldustoimingute käigus ei tohi teha varjatuid tehinguid.
Seisukohad ja arvamused
Varjatud tehingu kahtluse korral on katastripidajal Plokkide osakute ravi nõuda notariaalse lepingu sõlmimist. Katastripidaja võib lubada katastriüksuse osalist mõõdistamist, lähtudes katastrimõõdistamise eesmärgist, puudutatud katastriüksuste moodustamise alusandmete kvaliteedist ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
Katastripidajal on õigus maakorraldustoimingute käigus kinnisasja omaniku taotluse alusel moodustada katastriüksusi ilma katastrimõõdistamiseta juhul, kui selleks ei ole vaja määrata maastikul uut piiripunkti ning seda võimaldavad puudutatud katastriüksuste alusandmete kvaliteet ja muud tähtsust omavad asjaolud.
Maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks kande tegemisega kinnistusraamatus. Katastriüksuste liitmine Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine. Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks: pöördub maaomanik katastriüksuse asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas Plokkide osakute ravi vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud krundi suuruse piirang jne ; kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolek, samuti on vajalik kinnistusraamatust nähtuvate teiste puudutatud Valutab liigese kasivarre nõusolekud.
Toimivad kontaktandmed on vajalikud sellekset täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimiku; piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada.
Ravi Infrapuna Soojus Turmaliin Kivi Madrats korea soojendusega madrats 1.2*1.9 M
Kui liidetavad katastriüksused asuvad kinnistusraamatu erinevates registriosades peab kandeavaldus sisaldama kinnistusraamatu registriosa numbrit millisesse kanne tehakse ja milline registriosa suletakse. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada pärast katastriüksuse registreerimist maakatastris esitab katastripidaja avalduse kinnistusraamatu pidajale. Pane tähele!
Kui liidetavad katastriüksused asuvad kinnistusraamatu erinevates registriosadessiis saab neid liita üksnes juhul, kui nad kuuluvad ühele ja samale omanikule. Katastriüksuse jagamine Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks reaalosaks jagamist.
Katastriüksuse jagamiseks: maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, et selgitada, katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud krundi suuruse piirang jne ; maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt ; linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ehk Plokkide osakute ravi plaani, määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed; maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused; maamõõtjale Plokkide osakute ravi anda informatsioon oma kontaktandmete telefon, kasutuses olev elektronposti aadress ja postiaadress kohta.
Toimivad kontaktandmed on vajalikud sellekset täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot; maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud; piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal maastikult eemaldada; pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale Maa-ametile koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega; katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ja edastab vastavad andmed maaomanikule, kes andmetega nõustumisel esitab kandeavalduse katastriüksuste registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks; katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta; teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile.
Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada; pärast Plokkide osakute ravi registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse; pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.
Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus. Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus. Kui Plokkide osakute ravi jagamine on seotud katastriüksusel asuva te hoone te reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.
Kui maaomanikul on Plokkide osakute ravi avada mõne uue tekkinud katastriüksuse kohta kinnistusraamatus eraldi registriosa, siis on vajalik läbi kinnistuportaali esitada kinnistamisavaldus.
TurulSupermarket.news
Avaldust on võimalik teha ka notari juures. Kinnisasja osade vahetamine Kinnisasja osade vahetamine on maakorraldustoiming, milles kõrvuti asetsevad kinnisasjad annavad mingi osa ära ja saavad mingi osa juurde. Kinnisasja osade vahetamise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Vahetatavate kinnisasjade osadest ei moodustata iseseisvaid kinnisasju. Vahetatavad kinnisasjade osad peavad olema väärtuselt sarnased, väärtuste vahe hüvitamine lepitakse kokku omanike vahel.
Maaomaniku meelespea | Geoportaal | Maa-amet
Riigile kuuluva kinnisasjaga osade vahetamine toimub väärtuse põhiselt. Kinnisasjade osade vahetamiseks: maaomanikud pöörduvad esmalt katastriüksuste asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, et selgitada, osade võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud krundi suuruse piirang jne ; Plokkide osakute ravi allkirjastatakse maamõõtja ja maaomanike poolt digitaalselt; maakorralduskava kooskõlastatakse maa asukohajärgses linna- või vallavalitsuses; maaomanikud pöörduvad vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt ; kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolek, samuti on vajalik kinnistusraamatust nähtuvate teiste puudutatud isikute nõusolekud.
Toimivad kontaktandmed on vajalikud sellekset täiendavate Plokkide osakute ravi korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga Plokkide osakute ravi võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot; maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud; piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada.
Kandeavaldus peab sisaldama maaomanike kinnitusi, et neil puuduvad teineteise vastu rahalised nõudmised; katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest Varras sailitada valu kohta; teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile.
Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada; avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja. Kinnisasja piiri muutmine Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu.
Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja kooseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel. Kinnisasja piiri muutmiseks: maaomanikud pöörduvad esmalt katastriüksuste asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, et selgitada, piiride muutmise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud krundi suuruse piirang jne; maakorralduskava allkirjastatakse maamõõtja ja maaomanike poolt digitaalselt.
- А потом все четверо поднялись по ступенькам и вошли в дом.
Toimivad kontaktandmed on vajalikud sellekset täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot; maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud; piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal maastikult eemaldada; maamõõtja esitab kinnisasjade piiri muutmise tulemusena moodustatud katastriüksuste toimikud katastripidajale Maa-ametile koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega; katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ning edastab vastavad andmed maaomanikele; andmetega nõustumisel esitavad maaomanikud kandeavaldused katastriüksuste registreerimiseks maakatastris ja kinnistusraamatus.
Kinnisasjade vahelise piiri teeb kindlaks maakorralduse läbiviija maamõõtjakui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Kinnisasja piir on vaja kindlaks teha kui: maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki; on tuvastatud piirnevate katastriüksuste piiriandmete kattumine või vahe; piiriandmetes on tuvastatud mõõdistusviga; piiripunkti Plokkide osakute ravi maastikul ei vasta mõõdistusandmetele; piirnevate katastriüksuste piiriandmed on vastuolulised; piirnevate katastriüksuste piirikirjeldused on vastuolulised; katastriüksuse piiriandmed on dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt; katastriüksuse omaniku teadmine piiride asukohast on erinev katastris registreeritud piiride asukohast; piiriobjektiks olevat maastikuobjekti ei eksisteeri enam või selle asukoht on muutunud.
Piiri kindlakstegemisel maamõõtja: kaasab kõikide kinnisasjade omanikud, kelle Plokkide osakute ravi vaheline piir on vaja kindlaks teha; analüüsib kõiki varasemaid mõõdistamisandmeid, arvestab selgunud asjaolusid ja omanike seisukohti; saadab kutse piiride kindlakstegemisele asjaosalistele vähemalt kümme päeva enne piiride asukoha maastikul kindlakstegemist; selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse; teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel.
- Sõidu pikka aega Märkus: 1.
- Seisukohad ja arvamused | Konkurentsiamet
Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui ka see pole võimalik, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa või määratakse piir muid asjaolusid arvestades: vajadusel kaasatakse piiride kindakstegemisse kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja tunnistajad; pärast piiride kindlakstegemist tähistab kindlakstehtud piiri nõuetekohaste piirimärkidega ja Plokkide osakute ravi katastrimõõdistamise; märgib piiriprotokolli piiride kindlakstegemise põhjuse ja Plokkide osakute ravi, piiriprotokollile lisatakse piiride kindlakstegemise skeem.
Avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja. Kinnisasja piiri kindlakstegemist ei takista see, kui maaomanik ei viibi maastikul piiride kindlakstegemise juures.
Piir tehakse kindlaks ka ilma maaomaniku osavõtuta. Kui puudutatud katastriüksuste omanikel on erinev teadmine ühisest piirist või ei saavutata omavahel kokkulepet, on piiri kindlakstegemisel määravaks maamõõtja seisukoht. Katastriüksuse piiri asukoha otsustab sellisel juhul maakatastripidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti Osaline ja nullmahuga mõõdistamine Tagasi üles Katastriüksuse jagamine, liitmine, katastriüksuse osade vahetamine ja piiride muutmine ilma katastrimõõdistamiseta.
Nimetatud maakorraldustoimingud ilma katastrimõõdistamiseta on võimalikud, kui maastikul ei ole vaja määrata uut piiripunkti ja puudutatud katastriüksuste alusandmed on kvaliteetsed.
Näiteks jagatakse varem L-EST97 koordinaatide süsteemis mõõdistatud katastriüksust ja jagamine toimub olemasolevate piirimärkide vahel, liidetakse kahte varem L-EST97 koordinaatide süsteemis mõõdistatud katastriüksust jne. Seejuures on oluline, et ka puudutatud katastriüksuste andmed sobiksid toimingus osalevate katastriüksuste andmetega.
Ilma katastrimõõdistamiseta katastriüksuse moodustamise võimalikkuse kohta saab infot katastripidajalt. Kohalikust omavalitsusest saab infot olemasolevate või nõutavate planeeringute ja muude kitsendavate asjaolude näiteks krundi suuruse piirang jne kohta.
Kohalik omavalitsus kooskõlastab asendiplaani maakorralduskavamäärab korraldusega tekkivatele katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed. Maaomanik esitab katastripidajale taotluse katastriüksus t e moodustamiseks ilma katastrimõõdistamiseta koos vajalike dokumentidega. Katastripidaja moodustab katastriüksuse d olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab pindala d piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel.
Katastripidaja edastab pärast katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikute määramist andmed tutvumiseks maaomanikule. Andmetega nõustumisel esitab maaomanik kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Otsus kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomanikule kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Katastriüksuse moodustamine osalise mõõdistamisega.
Olenevalt piiriandmete kvaliteedist võib katastripidaja lubada katastriüksuse osalist mõõdistamist. Täpsemast infot saab katastripidajalt. Katastriüksuse osalist mõõdistamist on katastripidaja loal võimalik kasutada katastriüksuse jagamisel, katastriüksuste liitmisel, piiride muutmisel, osade vahetamisel, kinnisasja piiri kindlakstegemisel, piirimärgi taastamisel ja katastriüksuse piiride üle mõõdistamisel.
Näiteks varem L-EST97 koordinaatide Plokkide osakute ravi mõõdistatud kahe katastriüksuse vahelise piiri Plokkide osakute ravi mõõdistatakse ainult uued paigaldatud piirimärgid. Vajadusel pöördub maaomanik täiendava kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet jne või kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute poole. Plokkide osakute ravi kohalik omavalitsus kooskõlastab asendiplaani maakorralduskavamäärab korraldusega tekkivatele katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed.
Maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.
Katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused, milles on näidatud vajalik minimaalne mõõdistusmaht. Alati võib mõõdistada rohkem, kui kinnistu omanik seda soovib või maamõõtja Plokkide osakute ravi seda vajalikuks.
Maamõõtja mõõdistab vajalikud piiripunktid ja edastab andmed katastripidajale. Katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ja edastab andmed maaomanikule tutvumiseks, kes andmetega nõustumisel esitab kandeavalduse katastriüksuste registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
Piirimärgi taastamine Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise, ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kui kinnisasi on eraomandis, on nõude esitamise aluseks võlaõigusseaduse sätted.
Kui kinnisasi on munitsipaal- või riigiomandis, on nõude esitamise aluseks riigivastutuse seaduse sätted RVastS § 12 ; kui piirimärgi taastamise kulude hüvitamise osas kahju tekitanud isikuga kokkulepet ei saavutata, on kahju kannatajal õigus pöörduda maakohtusse eraõiguslikud vaidlused või halduskohtusse kaebused kohaliku omavalitsuse või riigi vastu. Piirimärgi taastamise ja kulude hüvitamise osas kokkuleppe saavutamiseks pöördu esmalt naaberkinnisasja omaniku poole.
Kui kokkulepet ei saavutata, alles siis kaalu nõuete Liigeste ja artriidi ravi ja kohtu poole pöördumist. Politseisse pöördumine enne nõuete esitamist või kohtu poole pöördumist ei ole vajalik. Kaardimaterjali SUHTES SORE vasimus moodustatud katastriüksuse piiride tähistamine maastikul Tagasi üles Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti piirimärkidega tähistatud piiride taastamine toimub katastrimõõdistamise teel.
Vastuoluliste andmete puhul tehakse piir kindlaks lähtudes maakorraldusseaduse §15 alusel. Eeltoodud materjale kasutades tähistab maamõõtja piiri maastikul ning määrab paigaldatud piirimärkidele koordinaadid. Katastrimõõdistamise materjalid esitatakse katastripidajale.
Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse omanik saab osaliselt oma täpse piiri asukoha teada juhtudel, kui mõõdistatakse naaberkatastriüksust, sest piiriprotokolli allakirjutamise juurde tuleb kutsuda ka piirneva katastriüksuse omanik. Plokkide osakute ravi üle mõõdistamine omaniku soovil Tagasi üles Kinnisasja omanik võib igal ajal tellida temale kuuluvale katastriüksusele täpsemate piiriandmete saamiseks uue katastrimõõdistamise.
Samuti täpsustub katastriüksuse asukoht katastrikaardil.
Omanik või seaduses sätestatud isik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb elektroonilise katastri kaudu katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused. Vali maamõõtja Maakorraldustööde litsentsiomanike nimekirjast. Maamõõtja tutvub mõõdistatava ja puudutatud katastriüksuste alusandmetega ning teeb kindlaks maastikul olemasolevad piirimärgid, vajadusel paigaldab või taastab puudu olevad piirimärgid ja mõõdistab katastriüksuse piirid maastikul.
Piirimärgid, mis ei jää pärast katastrimõõdistamist piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast Plokkide osakute ravi maastikult eemaldada. Kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole Plokkide osakute ravi katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel.
Maamõõtja on kohustatud piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt.
Puudutatud katastriüksuste omanikel tuleb esitada märkusedtaotlused ja seisukohad piiride kohta hiljemalt piiri maastikul kättenäitamisel. Maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli, mille allkirjastamisega piiride kättenäitamisele kutsutud isikud kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiukohustusega.
Kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohaleloetakse kutse saatmisega piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks.
Kui kinnisasja omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli, loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks.
Uroloogiakeskus | Ida-Tallinna Keskhaigla
Maamõõtja esitab elektroonilise katastri kaudu mõõdistamise andmed ning dokumendid. Mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest vastutab maamõõtja.
Katastripidaja kontrollib, kas kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele, katastrimõõdistamine vastab nõuetele ning esitatud andmed on kooskõlas katastrimõõdistamise tingimuste taotluses esitatud piiriga ja maakatastri või kontrollmõõdistamise andmetega.