Nüüd avanes piiramatu võimalus arveteõiendamiseks. Narva linnuse põhjaõuel korraldatavad puutööpäevad Olles haigushoost üle saanud, asus tegutsema kahekordse innukusega. Oleme kõigi organisatsioonidega, kaasa arvatud ametiühing, miilits ja tšekaa, teinud ära suure töö, ja võitlus selles valdkonnas jätkub, arreteerimised kestavad.
Ajal, mil omal maal linnade elanikud nälgisid, kui külades ei jätkunud seemnevilja, müüs Nõukogude Liit küladest vägisi kokkukogutud viljavarusid välismaale. Partei vajas kõva valuutat — kurss võeti industrialiseerimisele, relvatehased kogusid tuure; leivatehastes pöörlesid veskikivid üha aeglasemalt.
Partei tegutses aina usinamalt, Poliitbüroo ja Stalin Kremlis ei maganud. Üleliidulise Kommunistliku bolševike Partei Keskkomitee 9.
Stalin tõusis pleenumi kõnepulti esialgu üsna ebakindlal ilmel, aga kogus end kiiresti, ja kõne, mille ta pidas, andis ebaõnnestunud põllumajanduspoliitikale hoopis teise suuna — süüdi oli vaenlane.
Digitund 2012-04-09
Juba Lenini eluajal, kodusõja aastatel, ja peale seda, oli bolševike peamisteks eesmärkideks klassivaenlase hävitamine, võitlus kontrrevolutsionääride, terroristide ja oportunistidega. Kevadkülvi läbikukkumises oli süüdi vaenlane. Lenin ütles Juhtmete suveraanide ravi otsi vaenlast! Stalin teadis, Juhtmete suveraanide ravi on vaenlane, aga et alustada hävitustööd, tuli kompartei keskkomiteel ja tema poliitbürool ning isiklikult seltsimees Stalinil pakkuda parteile ja rahvale, massidele, mingi uus lähenemine, uus kontseptsioon võitluseks vaenlasega, ja selleks oli — mida lähemale jõuame sotsialismi ehitamise lõppfaasile, seda enam tugevneb klassivõitlus.
Aga mida see tähendab? See tähendab, et me sellega surume kaubandusest kõrvale tuhanded ja tuhanded väike- ja keskmised kauplejad. Kas võib arvata, et need käibesfäärist kõrvaldatud kauplejad hakkavad istuma vaikides, mitte üritades organiseerida vastupanu? Selge, et ei või. Me räägime sageli, et arendame sotsialistlikke majandusvorme tööstuses. See tähendab, et me surume kõrvale ja laostame, võibolla et ise seda märkamata, oma sotsialismile edasiliikumisega tuhanded ja tuhanded väikesed ja keskmised kapitalistid-töösturid.
Kas võib arvata, et need laostatud inimesed hakkavad istuma vaikides, mitte üritades organiseerida vastupanu? Muidugi mitte. Me räägime sageli, et on vaja piirata kulaku ekspluataatorlikku hiilimist külas, et on vaja panna kulakule kõrged maksud, et on vaja piirata õigust maa rentimiseks, mitte anda kulakutele õigust saada valitud Nõukogudesse ja nii edasi ja muu taoline. See tähendab, et me pigistame ja piirame pidevalt küla kapitalistlikke elemente, viies nad mõnikord laostumiseni.
Kas võib arvata, et kulakud on meile selle eest tänulikud, ja et nad ei ürita organiseerida osa kehvikutest või keskmikest Nõukogude võimu poliitika vastu? Muidugi ei või. Kas pole selge, et kogu meie edasiliikumine, iga meie enam-vähem tõsine saavutus sotsialistlikus ülesehitustöös väljendab ja on klassivõitluse tulemuseks meie maal? Kuid kõigest sellest tuleneb, et vastavalt meie edasiliikumisele kapitalistlike elementide vastupanu hakkab suurenema, klassivõitlus teravneb, terroristid tõstavad pead; aga Nõukogude võim, mille jõud suureneb ikka enam ja enam, hakkab läbi viima nende elementide isoleerimise poliitikat, teostama töölisklassi vaenlaste rõhumist, lõppude lõpuks, teostama poliitikat, mis on suunatud ekspluataatorite ja terroristide vastupanu mahasurumisele, terroristide hävitamisele, luues sellega aluse töölisklassi ja suurema osa talupoegade liikumiseks edasi.
Selliseid muinasjutte ei ole ja ei saa üldse olla, aga proletariaadi diktatuuri olukorras — eriti mitte.
Pole olnud ega saa olema seda, et oma aja äraelanud klassid loovutaksid oma positsioonid vabatahtlikult, mitte üritades organiseerida vastupanu.
Pole olnud ja ei saa olema seda, et töölisklassi edasiliikumine sotsialismile klassiühiskonnas toimuks ilma võitluse ja vastupanuta. Vastupidi, sotsialismile liikumine ei saa toimuda ilma ekspluataatorlike elementide, terroristide vastupanuta sellele edasiliikumisele, aga ekspluataatorite vastupanu viib vältimatule klassivõitluse teravnemisele, terroristid osutavad verist vastupanu.
Kõik tõusevad püsti.
Nimetatud määrus pani aluse nende kriminaalkorras kinnipeetud isikute töö massiliseks kasutamiseks, kellede vabadusekaotuslik karistus ületas kolme aastat. Suund võeti ulatuslikule vangilaagrite, niinimetatud paranduslike tööde laagrite, rajamisele; suund võeti GULag-i arhipelaagile. Vanglate võrgustik Nõukogude liidus arenes ja laienes ennaktempos.
Korrastati ja laiendati ka vangilaagrite juhtimise süsteemi. Süsteem aga jätkas arenemist — GULag oli loodud, oma täismõõtmeid oli saavutamas ka GULag-i arhipelaag — kogu NSV Liidu territooriumi hõlmav vangilaagrite võrgustik, kus vangid töötasid orja staatuses. Samas aga oli vaja Nõukogude orjale anda siiski mingi ideoloogiliselt kaunis värving, näidata, et ta töötab vangilaagris justkui vaba inimene vabal maal, kuigi palka ei maksta ja lobi on kehvemast kehvem. Ja seda värvingut andsid aukirjad, punalipud, ja ka pildid autahvlil, mis sest, et lööktöölised olid vangiriietes ja Juhtmete suveraanide ravi nägudega.
Autahvel on autahvel ka nälginud inimesele. Ja tegelikult kogu Nõukogude Liit oli justkui üks suur okastraadiga piiratud vangilaager, milles vangivalvuriteks partei poliitbüroo ja keskkomitee ning vangla ülemaks partei peasekretär seltsimees Stalin. Vangilaagrid olid valmis vastu võtma sadu tuhandeid, miljoneid, kümneid miljoneid vange. Stalinlik industrialiseerimine vajas tohutult töökäsi, vajas tasuta tööjõudu.
Partei ustav käepikendus OGPU seda ka andis. Ja õige pea, pärast Eesti, Läti ja Leedu lülitamist vägivaldsel survel Nõukogude Liidu koosseisu Põllumajanduse kollektiviseerimine ja selle käigus talupoegade represseerimine, kulakuks tegemine, käis täie hooga. Üha uued ja uued ešelonid vangidega asusid teele, sihtkohaks Uural, Siber ja teised kauged põhjapiirkonnad, kus kasutuselevõttu ootasid kivisöe- rauamaagi- ja naftamaardlad, ning nende juures äsjaasutatud vangilaagrid.
Kolhoosi antud Juhtmete suveraanide ravi söödi ära, hobused ja lehmad kõngesid sööda puudusel. Viljasaagid ei olnud suurenenud, seemneviljata jäänud põllud olid söötis, rahvas nälgis mitte ainult linnas, vaid ka külas.
Kui Sellel pleenumil tegi keskkomitee järelduse — kui läbi viia kogu Nõukogude Liidus põllumajanduse kollektiviseerimine, siis on võimalik proletariaadi diktatuuri abil ehitada sotsialism üles ajalooliselt minimaalse tähtaja jooksul. Pleenum võttis vastu otsuse tugevdada kaadrit kolhoosikülas. Kakskümmend viis tuhat töölist-kommunisti ja kommunistlikku noort saadeti maale, kus nad asusid tegutsema kolhoosi esimeestena ja parteirakukeste sekretäridena, kuigi nad vaevalt tegid vahet orikal ja kuldil, oinal ja jääral, pullil ja härjal.
Aga kes lubas kommunistlike noorte kohta nii halvasti öelda? Juba 6. See toimub sellepärast, et talupoeg arvab linnast tuleva komsomoli olevat majandusest eemalseisjaks, peab teda asjatundmatuks.
Aga see ei ole nii. Samas olid nad valmis fanaatiliselt ja pimesi täitma partei tahet — iga hinna eest viia külas läbi sotsialistlikud ümberkorraldused, mis sisuliselt tähendas tugevate talude laostamist, talupoegade paljaks röövimist ja maarahva muutmist ükskõikseteks ja ülemustest sõltuvateks põllumajandustöölisteks. Just siin toodeti kõige rohkem teravilja, ja siin ootas ees ka kõige suurem katastroof — nälg, Suur Näljahäda. Jakovlev Epštein ; komisjoni kuulusid liikmetena partei kõrgemad juhtivtöötajad; neile jagati ülesanded välja.
Põhja-Kaukaasia kraikomitee esimene sekretär Andrei Andrejevitš Andrejev asus tegutsema talle alluvas krais, ÜK b KK sekretär Karl Janovitš Bauman suunati kollektiviseerimist läbi viima Moskva oblastisse, Ukraina Kommunistliku bolševike Partei esimene sekretär Kosior Stanislav Vikentjevits sai ülesande kollektiviseerimine täie auruga Ukrainas käima panna, partei Alam-Volga kraikomitee esimene sekretär Boris Petrovitš Šeboldajev asus sama asja ajama Alam-Volgal, partei Juhtmete suveraanide ravi kraikomitee esimene sekretär Mendel Markovitš Hatajevitš tegutses Kesk-Volgal, Jozas Mihhailovitš Vareikis asus talumeeste käsi väänama Venemaa Kesk-Mustmulla oblastis, Šaja Isaakovitš Gološtšjokin lammutas Kasahstanis sealset igipõlist põllumajandust ja karjakasvatust, Siberi kraikomitee esimene sekretär Robert Indrikovitš Eihe ajas talupoegi püssipärahoopidega kolhoosi Siberi viljakasvatuspiirkondades.
Komisjon sai ülesande — peamistes viljakasvatuspiirkondades viia läbi täielik põllumajanduse kollektiviseerimine kaheksa kuu kuni poolteise aasta jooksul, aga mujal, vähemtähtsates põllumajandusrajoonides, teha see esimese viisaastaku lõppedes, Täieliku kollektiviseerimise all mõistis Jakovlevi komisjon sajaprotsendilist kohustuslikku kolhoosi astumist, kusjuures kolhoosi võeti ainult kehvikud ja keskmikud.
Seda Jakovlevi komisjoni hakkasid talumehed irooniliselt kutsuma — Epšteini komisjon. Jõukaid talupoegi kolhoosi ei võetud, nad kuulusid hävitamisele: peremees vangistamisele, pereliikmed — naine, lapsed, vanurid — küüditamisele; nende kogu vara võeti kolhoosile või riigile. Nõukogude Juhtmete suveraanide ravi külades puhkes nutulaul ja hädakisa. OGPU tiris sadu tuhandeid inimesi vangi, laadis ešelonidesse ja saatis pikale teekonnale. Tuhandeid lasti kohapeal maha.
Aga kogu see kohutav hädakisa ja Juhtmete suveraanide ravi ei kostnud Kremlisse ega ka Moskva Suure Teatri kristall-lühtrites säravasse saali. Stalin istus loožis, popsutas rahulolevalt piipu ja kuulas iroonilise muigega sõnavõtte. Esinejate kõnedest sai Nõukogude Liidu rahvas esimest korda teada Stalini kohta seda, mida veel ei teatud: Stalin — Suur Juht; Stalin — Oktoobrirevolutsiooni organiseerija ja teostaja; Stalin — Punaarmee looja; Stalin — Suur Väejuht, kes purustas valgekaartlased ja intervendid ja tõi võidu kodusõjas; Stalin — Lenini pärandi hoidja ja pealiini jätkaja; Stalin — opositsionääride purustaja; Stalin — maailma proletariaadi juht ja viisaastaku Suur Strateeg; Stalin — geniaalse Lenini kõige andekam õpilane.
Seoses andeka õpilase sünnipäevaga on asjakohane, vajalik ja sünnis meenutada ka geniaalset õpetajat Juhtmete suveraanide ravi bolševistliku partei loojat, seltsimees Vladimir Iljitš Uljanovit, hüüdnimega Lenin. Pole mõtet hakata tsiteerima tema teoreetilisi targutusi. Aja kulg näitas tema teoreetiliste seisukohtade paikapidamatust, praktika ei kinnitanud teooriat. Aga kes oli Lenin inimesena? Kas ta oli inimlikult mõistev, kaasatundev? Kas ta silitas hellalt laste päid?
Naeratavat Leninit ei ole näinud keegi: ei fotodel, maalidel ega kinokroonikas. Ta oli pidevalt pahur. Kõigepealt, olles vaevalt võimule saanud, andis ta käsu iga kümnes looder ja muidusööja Petrogradis ja kogu Venemaal maha lasta. Küsimus polnud mitte loodrites ega muidusööjates, põhjus oli Lenini inimvihkajalikus olemuses. Leninit huvitasid massid, ainult massid, ja veelkord massid, sest need, ja ainult need võisid ellu viia tema haiglasi ideid.
Kohalikesse revolutsioonikomiteedesse saatis Lenin telegraafilisi kirju, andes niimoodi edasi oma juhised ja käske. Viivitada ei tohi minutitki! Hukkamiste läbiviimiseks leidke kindakäelisi inimesi. Makse igaühele sada rubla. Pappe tuleb areteerida kui kontrrevolutsionääre ja sabotaažnikke, nad maha lasta halastamatult ja kõikjal. Ja võimalikult rohkem.
Kirikud tuleb sulgeda. Trotski, Sverdlov ja Džerzinski tegelesid pärast revolutsiooni Kaukaasias, Kubanis ja Donimaal kasakate vastupanu mahasurumisega. Midagi pole vaja karta — teie seljataga on partei.
Lenin oli resoluutne juht ja õpetaja kõiges. Mõnikord juhtus, et telefoniliin või telefoniaparaat Lenini ja Stalini vahel ei töötanud nii Juhtmete suveraanide ravi vaja. Lenin tegutses aktiivselt, aga langes sageli depressiooni ja vedeles tegevusetult nädalaid. Olles haigushoost üle saanud, asus tegutsema kahekordse innukusega. Lenini võitluskaaslased nimetasid teda vägisõnade geeniuseks. Kas poleks võimalik neid pasapäid ja lurjuseid tagant sundida, et esitaksid aruanded õigeaegselt?
Vana lits! Ühes asjas aga oli Stalin vaieldamatult oma õpetajast üle, ja seda juba Lenini eluajal. Stalinile meeldis korralda Kremlis lõbusaid ja suurejoonelisi joominguid. Asi polnud mitte selles, kuipalju ta ise jõi, kas ta jõi viina või gruusia veini, aga pidutseda, näidata ennast peoperemehena, talle meeldis.
Leninile Miks tundub valu liigestes see vastukarva, ja sageli ta hurjutas Stalinit selle eest. Kes olid need babad? Teie käitumine mulle ei meeldi, seda enam, et teie peale kogu aeg kaebab Trotski.
Stalin oli naiste suhtes vaoshoitum, vähemalt avalikkuse ees. Ta ei ütelnud ära viinast ja talle meeldis rikkalik, delikatessidega pidulaud ka siis, kui riigis valitses nälg. Leninile meeldis ka mugav, luksuslik eluviisis, paljukiidetud Kremli korter oli lihtsalt niisama, mõnikord diivanil lebamiseks. Kõrgest partei juhtkonnast esimesena rabas ta enda kasutusse lossi Moskva lähistel, ja et nomenklatuuri rahustada, võimaldas ka neil soetada endale riigi kulul suvilaid ja puhkemaju, üks uhkem kui teine.
Joomisest ja pidutsemistest tuli Leninil peagi loobuda — süüfilise tunnustega haigus andis üha enam endast tunda, tervis halvenes, ja peagi oli ta hull. Juba kaks aastat enne Lenini surma juhtis riiki tegelikult Stalin.
Lenini seaduslik, poliitiliselt aktiivne naine Nadežda Krupskaja kirjutas Lenini nimel keskkomiteele kirju edasi; aga see on juba Krupskaja lugu… Kas Stalin oli Lenini õpilane?
Teatud määral kindlasti. Kurjategijad vanglas ikka õpivad üksteiselt, vahetavad kogemusi, analüüsivad vigu, planeerivad edasisi toiminguid. Miks siis seda ei võinud teha Kremli kambrites istuv bande, nimetusega kompartei poliitbüroo? Kahtlemata oli Stalin Lenini kaasosaline, kaasaitaja, kaasorganiseerija, kaastäideviija ja jätkaja sellal, kui Lenin pööritas tugitoolis istudes hullunult silmi, ning jätkaja ka siis, kui Lenin oli surnud.
Kulak on Nõukogude võimu vaenlane, temaga Juhtmete suveraanide ravi ei ole ega saa olema rahu… Me viime asja selleni, et ta ümberpiirata ja likvideerida. Kestvad kiiduavaldused! Stalin kuulutas oma esinemises välja Nõukogude Liidus kulakute likvideerimise kampaania. Mitte mingit kolmandat teed ei ole ega saagi olla. Te ilmselt esitate nüüd küsimuse — mis saab NEP-ist?
NEP näitas meile mündi ühte külge, nüüd näitame ka mündi teist külge: paneme kõik need nepmanid — ärimehed, poepidajad, vahendajad, spekulandid, jõukad talumehed-kulakud — parandusliku töö laagrites tööd tegema; paneme tööle GULagi suurehitustel, kaevandustes, metallurgiakombinaatides; las rügavad sotsialistlikus ülesehitustöös, seejuures tasu saamata. Nüüd hakkavad kulakuid likvideerima kehvikute-keskmike massid Juhtmete suveraanide ravi üleüldise kollektiviseerimise käigus.
Nüüd ei ole kulakute likvideerimine rajoonides ainult administratiivne vahend, nüüd on see lahutamatu osa kolhooside moodustamisest ja arengust. Seega ei ole mõtet kulakute üle liialt palju targutada — kui pea on maha võetud, siis juuste üle ei nuteta! Kommunistlik Partei, tema peasekretär Stalin oli oma juhised andnud.
Massid said suunise, õiguse ja kohustuse ise kohtadel, rajoonides, külanõukogudes otsustada, keda teha kulakuks, keda represseerida ja kuidas. Nüüd saabus aeg, mil see, kes polnud keegi — tööpõlgurid, loodrid ja joodikud — olid keegi, ja töökatest, jõukatest talunikest said nende ohvrid. Nüüd oli võimalik õiendada isiklikke arveid, ükskõik millest viha oli tekkinud — külakakluses, naiste pärast või lihtsalt kadedusest.
Partei oli oma sõna öelnud, ülesanded OGPU-le olid jagatud, plaaniülesanded kirjas — tööle seltsimehed!
- Isikuandmed ja sõnaseletused Punane katk külvab surma Venemaal möllas kommunistide poolt valla päästetud punane katk.
- Salv valu liigeste hinnad
Stalini kõne tähendas NEP-i Juhtmete suveraanide ravi, mis oli hakanud kõikuma juba leivaviljakriisi algperioodil aastatel —kui talupoegadelt võeti viljatagavarad ära väevõimuga, eirates elementaarseid turumajanduse põhimõtteid.
Aga kui kehvikud ja teised taolised elemendid said voli otsustada inimeste saatuse üle, siis ei saanud turumajandusest külas enam juttugi olla.
Põllumajandussaaduste ost-müük turureeglite järgi tähendas koheselt kulakuks tegemist, koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Maalt enam linna põllumajandussaadusi ei toodud, kes üritas seda teha, selle tee vilja- või jahukoormaga linna sulgesid kohalikest parteilastest ja OGPU operatiivvolinikest koosnevad tõkestusrühmad. Linna edasimüüjatel ja ümbertöötlejatel tuli oma poekesed ja laokesed sulgeda, koos sellega tuli ka linnaelanikel asuda hambaid varna riputama.
Sotsialism hakkas näitama oma alatist, aastakümneid kestnut muutumatut palet — toiduainete ja muude kaupade pidevat defitsiiti.
NEP-i lõppemine sai ühtlasi ka uue alguseks: kõikjale, alates Kremlist ja lõpetades krai- oblasti- ja rajoonikomiteedega, hakkasid parteikomiteede juurde tekkima erisööklad, erikauplused, ja seda nii toidu- kui ka tööstuskaupade osas. Alul aeglaselt, siis Juhtmete suveraanide ravi kiiremas tempos ja suuremas ulatuses asus partei nomenklatuur rajama kommunismi ühele eraldivõetud isikute grupile — iseendale.
Mõistet — kulak — leidub ka Anton Tšehhovi novellides, millised on kirjutatud aastatel Kulakuks hakati nimetama kõiki tugevaid talupoegi, tugevaid perekondi — tugevaid majapidamises, tugevaid töös või lihtsalt oma talupoja lihtsates veendumustes. Partei andis suunised, ja nüüd tormasid kohalikud hädavaresed ja kohalesõitnud linlased välja juurima maamehi, kelle leiba linn sõi. Igasuguse varata aeti nad kodudest välja ja viidi loomavagunites inimtühjadesse põhjarajoonidesse, tundratesse ja taigasse ning vangilaagritesse.
Kui me ei taha paradoxi siis on aeg avada teise maailmajoonde? Kuid ikkagi huvitav kas karja radar meie koopiaid näitab ja mida nende karja radar näitab — meie radar ei näe neid ja oletame sümmeetrilist efekt, suvaline jaht teiste poolt ja exellent nuusatus toob meid lagedale TH ehk Treboonius Särav Mis ja kas on neil tootem?
Meil ei ole. Mis juhtub kui meie endale tootemi valime? Külastaks Kusonagit, ajaks tal juhtme kokku? Külastaks meest kes ei tee muhvigi ja vaataks kas saab tsirkust? TS- ega ikka aja küll, ega see tal esimene kord pole Külastada Verona vampiire? Mis oleks täpsem agenda meile? Külastada Juhtmete suveraanide ravi vampiire? Külastada seppa? Saiu ja kooke küpsetada oskab Angeelika kinnisilmi. Hoopis teine tera on bisnisepool.
Päevas 12 tundi avatud kohvikus on ametis kaks vahetust töötajaid, paarikümne inimese ringis. Samas on kollektiiviga suhtlemine talle, kes seni toimetanud üksiku hundina, põnev väljakutse: kuidas tekitada ühistunnet, et intriigidele kohta poleks, et kõigil silm säraks? Kust leida töötajaid kiiresti vahetuva personaliga toitlustusäris, kus iga päev midagi juhtub: üks kokk leiab üleöö parema töökoha, teine võetakse sõjaväkke ja asendajaks kutsutu jääb esimesel tööpäeval lihtsalt haigeks.
Nii hullult pole Juhtmete suveraanide ravi veel ükski päev lõppenud, et kohvikuomanik koju minnes nutaks. Ja on päevi, kus kliendid kiruvad kohvi, Pavlova ei tule välja ja endal pole õiget tuju ega särtsu.
Teda on tõeliselt üllatanud suhtlemine ja tagasiside. Paljud kunagised tuttavad on ta üles leidnud.
Punane terror valgub üle riigipiiri
Ühel päeval astus kohvikusse Angeelika kunagine sõimekasvataja. Teisel tulid vana kooli direktor ja õppealajuhataja, keda õpilane Kang omal ajal pelgas kui tuld.
Praegu kuluks ära topeltkange latte. Aga et kohvigurmaanist Angeelika värske kireobjekt on Juhtmete suveraanide ravi mini-cappuccino, ametliku nimega macchiato, palub ta tööle jõudnud barista-piigal need meile teha.
Aga vähemalt praegu ma ei raatsi, tuldagu ikka siia! Siis peab ettekandja välja selgitama, mis ja miks külalisele ei maitsenud. Ega eestlane ju naljalt ise õiendama ei hakka. Kui mõni soomlane küsib, kas liha kõrvale friikaid saab, on vastus lühike — ei! Võin pakkuda kartulipastinaagipüreed! Ja siis nad tulevad tagasi ja küsivad: mis selle püree maitse nii heaks teeb?
Sest inimesed ei tea, mis see on! Näiteks ei lähe moonisaiad miskipärast sama hästi kaubaks kui kardemonikeerud. Nüüd on lemmiku staatuses ka rabarber. Ja kohviku poolaasta on veenvalt selgeks teinud, et eestlane on pigem saia- kui koogirahvas! Veel üks kohvik Esmaspäevad kohvikus on eriti rasked. Keegi tuleb jutuga, et tellitud kaup pole saabunud. Facebooki kohvikukülg ootab päevamenüü ülesriputamist.
Ta hoiab pöialt, et sügisel saaks teoks tema järgmine kohvikuprojekt, tõenäoliselt Kadriorus, mille inspiratsiooniallika leidis ta ühest mahekohvikust Inglismaal. Milleks veel üks kohvik? Ja London, Juhtmete suveraanide ravi viimati reisisin, on õudselt inspireeriv!
Seal on hipilikkust, boheemlikke kohti, mis mulle meeldivad. Lisaks moodustab poole minu kohvri sisust tavaliselt toidukaup. Toiduga Pilia luude harja valutab hea võimalus tükike Itaaliat endaga kaasa võtta.