Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Regulaarne kooliskäimine on väga tähtis. Kuigi mehhaaniline koormus ei ole põletikulisele liigesele hea, peetakse selle põhjustatud võimalikku väikest kahju siiski ebaolulisemaks võrreldes psüühilise pingega, mida laps kogeb kui ta oma haiguse tõttu sõpradega koos liikuda ei saa. Reumatoidartriit on lainelise kuluga: haigusnähud tekivad hooti ja võivad seejärel teatud perioodiks kaduda. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul.
Inimese immuunsüsteem kaitseb organismi haigustekitajate, st. JIA korral põhjustab liigesepõletiku immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon, mille tõttu immuunsüsteem ei suuda eristada võõraid rakke enda omadest ning ründab neid organismi kudede ja rakkude kaitsmise asemel. JIA ja sellega sarnaseid haigusi kutsutakse ka autoimmuunhaigusteks ehk haigusteks, mille puhul immuunsüsteem töötab organismi enda erinevate elundite, antud juhul peamiselt liigeste vastu.
JIA ja teiste autoimmuunhaiguste täpset tekkemehhanismi ei teata. JIA ei ole pärilik haigus, sest see ei kandu otse vanematelt lastele. Pärilikkusfaktorid võivad suurendada haigestumisriski. On vähe tõenäoline, et samas peres on kaks juveniilset artriiti põdevat last.
Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad? Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid.
Kui liigesepõletik algab alla aastasel lapsel, kestab vähemalt kuus nädalat — mis eristab seda viiruslike põletike järgselt esinevatest lühiaegsetest liigesepõletikest — ning selle põhjust ei teata ehk siis kui kõik muud liigesepõletikku põhjustavad haigused on välistatud, kasutatakse liigesehaigusest Juba aastas nimetust juveniilne idiopaatiline artriit ehk lapseea reumaatiline liigesepõletik. Seega eeldab haiguse diagnoosimine pikka aega kestnud liigesepõletikku, kus eelteadmiste, arstliku läbivaatuse ja laboratoorsete uuringute abil on muud haigused välistatud.
Liigesõõnt ümbritsev tavaliselt väga õhuke liigesekelme ehk sünoviaalkelme hakkab paksenema ja täituma põletikuliste rakkudega. Samal ajal suureneb liigeseõõnes oleva liigesevedeliku hulk ja muutub põletikuliseks. Tagajärjeks on liigese paistetus, valu ja liikumispiiratus.
Liigesepõletiku tüüpiliseks tunnuseks on pikema puhkuse järgne liigeste kangus, mida esineb kõige rohkem just hommikuti. Enamasti püüavad lapsed valu leevendamiseks liigest kergelt kõveras hoida. Ravi saamata võib põletik liigest kahjustada kahel viisil: Liigesekelme võib muutuda väga paksuks, sellele tekib pannus, kuidas koik liigesed on haiged kasvab liigese servadest vaba kõhrepinnaga kokku ja katab selle.
Edasi kahjustavad aegamisi liigesekõhred ja luud. Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini.
JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põhjal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.
Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik. Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul kuidas koik liigesed on haiged tunnuste põhjal.
Nõuanded teemal: Reumatoloogia
Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks. Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel.
Ravi on iga lapse jaoks individuaalne.
Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel.
Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused. Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega.
Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe.
Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske.
Vastas dr Kati Otsa
Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem. Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti.
Haiguse lõppfaasis on valu püsiv ja häirib ka öösel.
Siis on aeg ravida operatiivselt, Eestis paigaldatakse endoproteesitakse umbes tehisliigest aastas. Mis on artroosi ohutegurid?
Reumatoidartriit | Haiguste ABC - kavilda.ee
Soodustavad tegurid on ülemäära suur kehakaal ja raske füüsiline töö — eriti niisugune, mille puhul korduvate liigutustega koormatakse kogu aeg üht ja sama liigest. Teisest osteoartroosi põhjustavad traumad, ainevahetushaigused, kõrvalkilpnäärme hädad, suhkurtõbi, rasvumine, kilpnäärme vaegtalitlus ja teised endokriinhaigused, varem põetud liigesehaigused, neuropaatilised tõved ja pikaajaline liikumatus. Analüüsid on korras Diagnoos põhineb patsiendi kaebustel, seisundi kirjeldusel ja röntgenipiltidel.
Laborianalüüsides tavaliselt olulist muutust ei ole ja põletikunäitajad võivad olla normipärased. Sageli küsitakse, kuidas saavad analüüsid olla korras, kui valu on nii suur, aga nii see ometi on. Protsess on degeneratiivne ja paikne ega põhjusta enamasti organismi üldseisundi muutusi. Põletikunäitajad võivad suureneda, kui kuidas koik liigesed on haiged tugev turse ehk liigese mittebakteriaalne põletik.
Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte. Liigesepõletik avaldub valu, paistetuse ja liikumispiiratusena.
Kuidas selle haigusega toime tulla? Muutusi enam liigesest ära võtta pole võimalik — saab üksnes seisundit kergendada ja piirata haiguse arenemist.
Tähtis on võimelda, et liigesed oleksid liikumises. Suurt raskust, sealhulgas keha enda raskust neile siiski panna ei tohi. Mõistlik on hommikul voodis kõik liigesed lahti liigutada.
Harjutusi tuleks teha ka õhtul, näiteks televiisorit vaadates. Hästi sobivad ujumine, kõndimine ja jalgrattasõit. Abivahendeid, sealhulgas liigeseortoose saab osta eripoodidest ja enne nende kasutamist tuleb nõu pidada arstiga. Kepiga käimist ei maksa pidada häbiasjaks: see pakub tuge ka suvel, rääkimata siis talvisest libedast ajast. Päeva jooksul tuleb võtta endale aega istuda ja puhata.