Tagajärjeks on mitmesugused vaevused, mis pikka aega ei pruugi füüsiliselt avaldudagi. Neuroloog ehk närviarst tegeleb nii aju, seljaaju kui ka närvide ja närvipõimikute haiguste diagnostika ja raviga. Kuna enamik raskusest koondub raseduse ajal kõhule, siis gravitatsiooni keskpunkt nihkub ettepoole. Lihastreeningul tuleb teha ka puhkepäevi. Kroonilise mittespetsiifilise seljavalu ravimeeskonda kuulub sageli mitu spetsialisti nt füsioterapeut, taastusarst, valuraviarst, kliiniline psühholoog.
Selline seisund viitab juba selgroo kanali ahenemisele ja tugevate degeneratiivstele muutustele liigeses ja luudes Lülivaheketastest tingitud valud Lülidevaheline kõhreketas, mis paikneb kahe lülikeha vahel on lai ümar ligament, mis ühendab lülid omavahel kokku. Lüli ja selja segmendi anatoomilise ehituse mõistmiseks on kasulik vaadata lülide ristilõiget. Siin me näeme, et lülide vaheline ketas koosneb kahest osast. Võru, mis on välimine ring ja on ketta tugevam lülisid liitev osa.
Sinu seljavalu
Tuum on seesmine, pehme osa. Ketta tuum on oma koostuselt sarnane krabilihaga ja annab seetõttu lülisambale vetruvuse. Seljaaju närvijuured vahendavad informatsiooni meie jäsemete ja aju vahel. Vahel on ka närvijuured seljavalude põhjustajad.
Valu alaseljas, ühes või mõlemas jalas võib tekkida närvijuure ärritusest või ka pitsumisest, mille põhjustab lülidevaheline ketas või luuogad. Põhjused, mis kutsuvad esile seljavalu on lülidevahelise ketta trauma ja degeneratsiooni tulemus.
Millise seljavaluga pöörduda neuroloogile?
Degeneratsioon on protsess kus kõhre libisemine muutub järjest halvemaks, just nagu kulub ära teie lemmik teksapüksid. Lülidevaheline ketas on allutatud erinevatele pinge tüüpidele kui me igapäevaselt kasutame oma selga Üldiselt toimib ketas kui amortisaator, muutes lülisamba liikumised lülidevahelise ketta kokku surumiseks e.
Lülidevaheline fasett liiges peab teostama liikumise ülekannet, mis tekivad painutusel. Üheaegselt toimuvad painutused ja pöörded on kõige suurem pinge lülisambale — eriti aga lülidevahelisele kettale. Lüli normaalse liikumise korral toimib lüli kui amortisaator.
Vähene füüsiline koormus muudab lihased nõrgaks ja need ei suuda selga piisavalt toetada.
Tegelikult kõige varasemad muutused lülidevahelises kettas on kõhrevõrus tekkivad rebendid. Need rebendid paranevad ja moodustavad armkoe. Armkude aga ei ole nii tugev kui seda on normaalne kude.
Kui aga neid kõhre rebendeid tekib palju ja tihti, siis viib see armistumine lõpuks ketta degeneratsioonini. Mõned seljavalude põhjused ei ole seotud lülisamba degeneratsiooniga. Vajalik on teostada ka vereanalüüsid, mis näitavad põletikulise protsessi olemasolu organismis. Haigused alaselja piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid. Need võivad olla aordi aneürism, neeru probleemid, mao ja kasteistsõrmiku haavandid.
Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude põhjusi. Rebendid on radiaalsed või ringjad, sellest sõltub ka valu kandumine jäsemetesse. Võivad iseeneslikult terveneda 6 kuu jooksul ilma ravita. Osadel juhtudel ei valus alaselja ja liigesed paranemist ja protsess muutub krooniliseks Ilmnevad sagedamini 5nda ja 6nda kaelalülide vahelises diskis. Alaseljas aga 5nda nimme ja 1. Tekkivad kanduvad valud vastava närvijuure alal. Mehhanism - Fibroosrõnga rebend võimaldab diski tuumas sisalduva põletikumediaatori fosfolipaas A2 lekke epiduraal ruumi, kus kutsub esile lähedalasuvate närvijuurte põletikulise reaktsiooni keemiline radikuliit.
Kaasuvad kanduvad valud istmikunärvis ja õlanärvis koos vastava närvijuure düsfunktsiooniga.
Valu kaelas ja alaseljas võivad mõjutada ka teisi keha piirkondi
Kaua ja sagedasti kestnud rebendid võivad viia diski väljapunnumisele või isegi diskisonga e. Diski prolaps e. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine. Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks ja ristluu närvijuurte tüvele "hobusesabale"kutsudes esile põie,soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid.
Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket. Piisab vaid ühest neist tegureist, et närvisüsteemi häirida, ning keha kooskõla läheb tasakaalust välja. Tagajärjeks on mitmesugused vaevused, mis pikka aega ei pruugi füüsiliselt avaldudagi.
Valu seljas on sümptom, mis viitab kehas juba pikemat aega pesitsenud ja eiratud ebakõlale. Iga selgroolüli tagumisel küljel asub närviderikas liitekoht, selgroolülid on liigesed, mis peavad vabalt liikuma. Selgroolülide vahel asuvad diskid. Need kiulisest koest rõngad on selgroo vahelülideks, ühendajateks ja toimivad nagu amordid pideva gravitatsioonijõu vastu.
Nende tervis on ülitähtis.
Pidev surve ja vale liikumine või liikumatus võivad viia diskide sees oleva aine sopistumiseni, mille tagajärjel tekib põletik ja surve lähedalolevatele tundlikele närvidele. Diski sopistuse suurust saab kindlaks teha ainult magnetuuringu MRT abil.
Pahatihti peab aga seljavalude käes vaevelnu nii kaugele arenenud probleemi korral kaaluma seljaoperatsiooni võimalust. Kiropraktiku eesmärk on sellist olukorda ära hoida, möödapääsmatu operatsiooni järel on kiropraktika aga üks tõhusatest taastusravivõimalustest. Sobib kõigile Kiropraktiku vastuvõtule võivad tulla kõik nii enne põletikku, põletiku ajal või siis, kui valuvaigistid on juba valu ära võtnud. See on ohutu raviviis ning sobib seetõttu nii vastsündinutele, rasedatele kui ka eakatele inimestele.
Raseduse ajal teeb naise keha läbi suuri hormonaalseid ja strukturaalseid muutusi, mis võivad kaasa tuua kaela- ja seljavalusid. Rasedusaegne kehakaalu tõus ja ettevõlvuv kõht võib põhjustada lülisamba muutusi ja rühi moondumist, mis omakorda võib mõjutada närve, lihaseid ja liigeste liikuvust.
Kuna enamik raskusest koondub valus alaselja ja liigesed ajal kõhule, siis gravitatsiooni keskpunkt nihkub ettepoole. Et seda rasket koormat kompenseerida, muutuvad lülisamba loomulikud kumerused suuremaks eriti just nimmepiirkonnas ning tekitavad alaseljas ebamugavust või isegi valu, mis võib kiirguda ka jalgadesse ja vaagnapiirkonda. Seljavalu ei pruugi olla üksnes lokaalne, vaid võib põhjustada peavalu, õlavalu ning samuti käte ja jalgade tuimust.
Kui raseduse esimeses kolmandikus konsulteerida kiropraktikuga, on võimalik keha tasakaalustada, taasaktiveerides ja tugevdades tähtsaid selja- ja vaagnalihaseid, mis on rühi aluseks. Kõige värskemad Liigume uudised otse sinu postkasti Vastsündinutel ja väikelastel võivad ebaharilik nutmine, halb söögiisu, pidevad kõrvapõletikud või rahutu magamine olla tingitud just blokeeritud seljaaju ja aju vahelistest kommunikatsioonihäiretest.
Ka loomulikul teel sündinud lapse selgroog võib sünniprotsessi käigus olla viga saanud. Esimesel eluaastal on selgroo kontollimine tähtis kohe pärast sündi ja siis, kui laps hakkab pead hoidma, iseseisvalt istuma, roomama, ise püsti seisma, kõndima ning pärast ükskõik millist traumat.
Viited sellele, et lapse lülisammast peaks kontrollima, võivad väjenduda rühihäiretes: ebaühtlane kõnnak või jalanõude ebaühtlane kulumine, kergitatud õlg, pööratud või kallutatud kael, seletamatud liigesevalud. Tihti võib saada vastuseid kiropraktiku juurest ka nendele muredele, mille põhjusi pole suudetud leida, näiteks öine märgamine, pidev väsimus, rahutus, hüperaktiivsus.
Lastel kasutatakse väga õrna valutut korrigeerimist. Mida varem lülisamba eest hoolitsema hakata, seda parem selja tervisele kogu eluks. Kompuuteruuring KT, kompuutertomograafia on võimas piltdiagnostikameetod, mis on toonud kaasa revolutsiooni paljudes arstiabi valdkondades.
Seljavalu korral on see olnud kahjuks vähem väärtuslik — üldiselt tuleb kompuuteruuringut kasutada vaid juhul, kui on vaja täpset uuringut, aga MRT-d teha ei saa. Kompuuteruuringu tulemus on parem, kui see tehakse koos müelogrammiga, mis sisaldab ka lumbaalpunktsiooni seljasüst ja värvaine süstimist.
Magnetresonantstomograafia MRT abil saab suurepärase pildi seljast, sealhulgas seljalülidest ja valus alaselja ja liigesed, lülivaheketastest ja närvijuurtest.
See on meetod, mille korral pole seljasüsti vaja teha, kuid see ei sobi inimestele, kellel on südamestimulaator või teatavat liiki metallist implantaadid.
MRT on kallis uuring ja võib põhjustada klaustrofoobiat. Seda võib olla väga raske teha ka isikutele, kes ei suuda valu tõttu rahulikult lamada. MRT-ga on veel üks probleem — see võib olla liiga tundlik. Kolmes teaduslikus uuringus tehti igasuguse seljavaluta vabatahtlikele Valus alaselja ja liigesed seljast. Kui need inimesed oleksid seljavalu kaevanud, oleksid arstid püüd-nud süüdistada selles diskusehaigust ja võib-olla oleksid suunanud nad ka invasiivsele ravile. Sama võib juhtuda ka teiega.
Kui teil selg valutab ja MRT näitab artriiti või diskusehaigust, siis ei ole garantiid, et valu tegelikuks põhjuseks on anatoomiline kõrvalekalle.
MRT on tüsistumata alaseljavalu korral harva näidustatud.
Alaseljavalu harjutused. Kerge raskusaste - Profysio - Fitlap
Samas võib see olla kriitiliselt oluline uuring patsientidele, kellel on ohusümptomid, kelle valu on ebatavaliselt tugev või kestnud pikka aega. Mida oodata? Oodake paranemist. See ei tähenda, et neil oleks nõrk selg, mis vaevab neid elu lõpuni.
Küll aga tähendab see, et nad vajavad head ja arukat seljaravi. Sopistunud diskusega patsientide väljavaated on peaaegu sama head. MRT uuringu tulemused näitavad, et kaks kolmandikku kahjustatud diskustest paraneb tegelikult kuue kuuga.
Treeningnõuanded
Seevastu artriidist tingitud valu kaldub vinduma ja spinaalstenoosi valu põhjustab tõenäoliselt püsivat ebamugavust või süveneb aegamisi. Alaseljavalu korral on lohutav teada, et teie väljavaated on head. Aga see lohutus võib näida tühine, kui peate päevi või nädalaid valu taluma. Aeg töötab teie kasuks, aga te võite paranemist oodates rakendada ka ebamugavust leevendavaid abi-nõusid.
- Valu kaelas ja alaseljas võivad mõjutada ka teisi keha piirkondi - Reakt Füsioteraapia
- Ardo Kaljuvee 1 Oh, kuidas mu selg valutab!
Lisaks sellele võite selja eest hoolitsema õppides vähendada korduvate valujuhtude ohtu. Kommentaar perearst Nimmeristluuvalu perearsti praktikas Enamikul seljavaluga patsientidel on suur töökoormus ja une-häired. Nad ei oska õigesti lõõgastuda ega puhata ning neid vaevab pidev stress.
Kes kurdavad seljavalu? Iga päev pöördub arsti juurde seljavaluga keskmiselt kaks kuni neli inimest, eri vanuses ja eri elualadelt. Kõige sagedasemad põhjused on vähene liikumine ja sundasendid, millega kaasneb ülekaal ja halb rüht.
Samuti on põhjusteks teadaolev kunagine trauma või värske kukkumine, avarii, löök, ealine muutus, luude hõrenemine ja artriitilised muutused lülisambas. Enamikul patsientidel on suur töökoormus ja unehäired.
Nad ei oska lõõgastuda ega puhata ning neid vaevab stress. Nii ei teagi nad, kumb oli enne, kas valust tingitud stress või stressist tingitud valu. Halvatud pole mitte ainult töövõime, meeleolulangusest on tingitud ka valutundlikkuse tõus. Kummalisel kombel puudub seos valu ja patoloogia raskuse vahel. Nii võib inimesed jagada nelja gruppi: I grupis pole viis protsenti patsientidest elus seljavalu tundnud. II grupis on patsientidel kaebused ning diagnoos vastavuses ja täpselt määratletav.
III grupi patsiente vaevab krooniline valu, aga uuringutest valu põhjus ei selgu ja ära on kasutatud kõik ravimeetodid. Ometi valu ei leevene. IV grupp on valuta patsiendid, kellel on uuringutega leitud ulatuslikud lüli-samba muutused, mis peaksid valu tegema, ent ei tee.
Kuidas saab alaseljavaluga patsienti aidata perearst? Kindlasti küsitleme ja uurime patsienti, täpsustades esmalt valu alguse, korduvuse, täpsema paiknevuse ning kaasnevad haigused. Riskipatsiendid on kindlasti need, kellega juhtus õnnetus valus alaselja ja liigesed või tugev põrutusning üks jalg või mõlemad jalad on tuimaks muutunud.
Nad ei tohiks enam ise liikuda ja peaksid abi kutsuma.