Liikumisraviga hoitakse vormis kroonilise haige töö- ja toimetulekuvõimet. Reeglina tunnevad artroosihaiged end hommikuti palju paremini. Haigestumise eest pole aga kaitstud üheski vanuses inimene. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete nt ibuprofeen, diklofenak kasutamisel tuleb meeles pidada, et nende ravimite pikaajaline või suurtes annustes sissevõtmine võib kahjustada seedeelundeid.
Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata.
Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui Artroosi ravi koormajargne ravimeid. Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega. ARTRIIDI ehk liigesepõletiku korral on tegu eeskätt liigese sisekesta põletikuga, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire.
Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena, haaratud võib olla üks või mitu liigest. Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda. Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus.
Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure jääkott, külm mähis. Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu. Haigus võib alata igas elueas, kuid levib enamasti keskeas ja kulgeb pidevalt edasi arenedes.
Arvatakse, et reumatoidartriiti põhjustavad vähemalt osaliselt naissuguhormoonid, kuna kolmveerand haiguse all kannatajatest on naised. Samuti võivad haigust põhjustada toiduallergia, krooniline stress, häiritud seedetegevus, asendamatute rasvhapete või D-vitamiini puudus ning suitsetamine.
Püsiva põletiku tõttu liigese sisekiht pakseneb, sellesse kasvavad uued veresooned ja lisanduvad põletikurakud. Põletikuline kude hakkab vohama, levib liigesesidemetele ja hävitab normaalse liigese. Kahjustuda võivad ka süda ja kopsud — tegemist on sidekoehaigusega, mis võib haarata kogu organismi. Arstieriala, mis tegeleb toesehaiguste diagnostika ja mittekirurgilise raviga, nimetatakse reumatoloogiaks. On olemas nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toesehaigusi.
Mõned haigused põhjustavad siin-seal aeg-ajalt mõõdukaid vaevusi ja enamasti ei tekita tõsiseid tervisehäireid nagu näiteks Artroosi ravi koormajargne ehk liigesekulumusmõned toesehaigused aga on kogu organismi haaravad ja kahjustavad, vahel koguni eluohtlikud põletikulised haigused nagu näiteks luupus ja raskekujuline reumatoidartriit.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Toesehaigusi ravivad reumatoloogid ja kui on vajalik kirurgiline ravi, siis luu- ja liigesehaigustele spetsialiseerunud kirurgid: traumatoloogid-ortopeedid. Kõik toesehaiged vajavad taastusravi, milleks on samuti vajalik eri asjatundjate koostöö.
Kõige parem on ravitulemus siis, kui toesehaige ravimisega tegeleb meeskond, kus kõik olulised erialad on esindatud. Lisaks põhjustab see haigus põletikku kõõluste kinnituskohtades ja vahel ka silma eesmises osas, harvemini südames või aordi seinas.
Lülisambapõletik on seronegatiivsete spondülartropaatiate haigusrühma kõige tüüpilisem esindaja.
Haiguse põhjust ei teata. Lülisambapõletikku esineb ühepalju nii meestel kui naistel, kuid haigus avaldub meestel märgatavalt raskemini kui naistel. Peaaegu keegi haigestunud naistest ei tea, et nad põevad lülisambapõletiku kerget vormi.
Selle haiguse pärilik ohutegur HLA-B27 Artroosi ravi koormajargne erakordselt suure levikuga Soomes, kus on ka erakordselt palju lülisambapõletiku haigeid kogu Soomes umbes 10 Valu võib kiirguda tuharatesse, kuid mitte jalgadesse nagu ishiase puhul. Ülestõusmine ja lühiaegne võimlemine peletavad valu. Umbes pooltel haigetest tekib põletik käte ja jalgade liigestes. Enamasti haigestuvad põlved, hüppeliigesed ja puusad. Mõnikord algabki haigus põlve- või mõne muu jäsemeliigese põletikuga, harvemini silmapõletikuga.
Lülisambapõletik ei kujune kõigil pikaajaliseks haiguseks, vaevused võivad kesta lühikest aega. Mõnikord haigus taastub aastatepikkuse vaibejärgu järel, mõnedel kujuneb kohe krooniliseks ja hakkab selgroogu jäigastama.
Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata - Eesti Naine
Selgroolülide vahele kasvavad luusillad, nii et selja liikuvus väheneb. Selg vajub vimma. Lõpptulemus võib olla küüruvajunud, täiesti jäik lülisammas. Ka jäsemete liigesed võivad olla raskesti kahjustatud. Suuremat viga teeb puusade, põlvede ja õlaliigeste pikaajaline haigus.
Umbes igal viiendal haigel tekib silma eesmise osa reumaatiline põletik iriitühel-kahel sajast tekib südamepõletik. Mõnedes maades jõutakse diagnoosini alles 10 aastat pärast haiguse algust. Diagnoosi kinnitavad lülisamba röntgeniülesvõtted, kus on näha sakroiliit nimme-ristluuliigeste põletik ja põletiku tõttu tekkinud luusillad lülide vahel.
Põletiku tõttu on sete kiirenenud, CRP tõusnud ja hemoglobiin langenud. Veres puudub reumatoidfaktor.
Kulumishaigusest oluliselt keerukam — Terviseuudised 2 aprill — DIGAR Eesti artiklid
RAVI Kui põed lülisambapõletikku, on kõige olulisem teada, et põletik püüab lülisammast küüru jäigastada. Seetõttu peab igapäevase eluviisi osaks saama rühti ja lülisamba liikuvust säilitav ravivõimlemine.
On soovitatav, et vähemalt korra päevas ajad selja täiesti sirgeks nii, et seisad, selg, kannad ja kukal vastu seina. Kui on raskusi kukla surumisega vastu seina, tuleb abi otsida tõhusamalt taastusravilt, et ravida tekkivaid liikuvuspiiranguid.
Ka rindkereliigesed võivad jäigastuda, seetõttu on hea päeva jooksul teha süvahingamise harjutusi. Kutseline taastusravi on tähtis kohe haiguse algusest peale. Kui Sinu üldseisund on hea ning põletikku ega valu ei ole, ei ole tingimata vaja mingeid ravimeid tarvitada. Kui põletik ägeneb, on vajalik hakata kasutama ravimeid, Langeb liigesevalu äge põletik jäigastab lülisammast ja kahjustab liigeseid.
Toimetas Einar Ellermaa Pexels. Liiges on keeruline aparaat. Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena.
Tavaliselt kasutatakse valu- ja põletikuvaigisteid ning sulfasalasiini. Kõige raskemate haigete raviks tuleb kasutada steroidhormoone ja vahel ka tsütostaatikume. Vajadust mööda tehakse lõikusi. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik.
Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks JIA. Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. Noorteartriidi põhjust ei teata.
Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus. Pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Mõned noorteartriidi vormid on omased vaid lapse- ja noorukieale oligoartriitmõned vormid esinevad ka täiskasvanueas reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, lülisambapõletik. Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed.
Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena.
- Arst haige polved
- Medtehnika liigeste valu
- Selleks, et liigesekõhred jääksid terveks, tuleb tema soovitusel hoolitseda selle eest, et nad saaksid piisavalt vajalikke toitaineid ning ei tekiks vedelikupuudust.
- Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve.
See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid ligamente. Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata Artroosi ravi koormajargne areneda. Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus.
Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv. Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda. See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini.
Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile vähenenud.
Lisaks võib laps olla väsinud ja nutune, mõnikord on ka palavik ja nahalööve. Sete võib olla kiirenenud ja CRP üsna kõrge. Alati uuritakse ka reumatoidfaktorit ja tuumavastaseid antikehi tuumavastuaineidkuna nende abil on võimalik määrata haiguse alaliiki. Samuti küsitletakse vanemaid perekonnas esinevate liigesehaiguste ja psoriaasi kohta.
Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata
RAVI Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi Vaga valus liigend randme parandada haiguse kulgu. Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võibolla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased.
Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid. Kogemus on näidanud, et tõhusamate ravimite kasutamine suurendab alati lapse väljavaateid paranemisele.
Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis. Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi. Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga.
Luude ja liigeste kasvu Artroosi ravi koormajargne kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring. Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa.
ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või Artroosi ravi koormajargne ning lõppes enneaegse surmaga. Ravi tõhustamisega Artroosi ravi koormajargne koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi.
Tänapäeval on eesmärk sümptomite leevendamine. Haigus progresseerub kiiremini vanemaealistel ja neil, kellel on suurem keha mass, kellel esineb põlvedes nn O-jalgsus, aga ka neil, kel on suurem hulk artroosist haaratud liigeseid. Pärast endoprotseerimist on OA-l hea prognoos. Diagnoos röntgenist. Kuidas haigust diagnoositakse? Tüüpilistel juhtudel piisab kaebustest, kliinilisest pildist ja radioloogilistest uurimismeetoditest, millest tavalisim on röntgenpilt.
Spetsiifilisi muutusi vereproovides küll pole, kuid neid tehakse selleks, et diagnoosida teisi, eriti põletikulisi liigeshaigusi. Valu põhjuseid on artroosi korral mitmeid: osteofüütide arengkahjustatud liigeses; subkondraalse luu ülekoormus, mis viib liigesesisese rõhu tõusule; sünoviit; lihasväsimus; liigese kontraktuur; liigese turse ja sellest tingitud liigeskapsli venitus; meniskide vigastus; liigest ümbritsevate limapaunade põletik; lülisamba artroosi puhul ka närvijuurte kompressioon jt.
Sagedasemad artroosivormid. Seda iseloomustavad valu kubemes, käimisel, eriti trepist laskudes. Esineb stardivalu, stardikangus, rahulolekuvalu, kaugelearenenud juhtudel reie-ja tuharalihaste atroofia, lonkamine, pardikõnnak.
Iseloomulik on puusaliigese siserotatsiooni piiratus ja valulikkus. Põlveliigese artroos esineb kolmandikul juhtudest. Valu lokaliseerub põlveliigese eesmisse ossa, võib kiirguda säärde, painutamine on raskendatud, inimene ei saa trepist alla. Liigese sees on krigin. Liiges on katsudes valus, võib olla turses. Järk-järgult tekib luulistest vohanditest põhjustatud liigese paksenemine ja deformatsioon.
Villako räägib, et nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite hulka kuuluvaid valuvaigisteid tuleb võtta täpselt arsti soovituste järgi. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete nt ibuprofeen, diklofenak kasutamisel tuleb meeles pidada, et nende ravimite pikaajaline või suurtes annustes sissevõtmine võib kahjustada seedeelundeid.
Paratsetamoolil ei ole küll nii ränka mõju seedetraktile, Artroosi ravi koormajargne suurtes annustes kahjustab ta maksa. Lisaks suukaudsele ravile võib kasutada ka paikseid vahendeid — erinevaid toimeaineid sisaldavaid plaastreid, salvie, kreeme või geele. Nahale kantavad põletikuvastased ravimid on üldiselt ohutud ja aitavad algselt valu vastu hästi, kuid nende toime on lühiajaline.