Kui ikka räägitakse lausa ebatõtt, mis ma sellest siis õpin ja edasi õpetama hakkan. EV Igal hädal on oma arst, igal tõbel on oma tohter. Lauritsa tuhk viidud Rooma linna ja maetud sinna maha.
Old Mechanic Taught Me This Trick To Removing Rusty Exhaust Manifold Bolts!
Photo: Reimo Võsa-Tangsoo. Foto: Reimo Võsa-Tangsoo. Käesolev tekst käib läbi vastupidise tee: proovib avada ühte võimalikku ettekujutust filosoofiast kui teooriaga tegelemisest, millel ometi on olulisi sarnasusi käsitööga.
Teksti kannab protest ettekujutuse vastu filosoofiast kui puhtvaimsest tegevusest. Määratledes ainet vastupanu kaudu, mida ta endasse sekkujale osutab, jõutakse laiendatud ettekujutuseni käsitööst, milles vaimsest ja füüsilisest saavad vastandite asemel liitlased. Ainest kui passiivsest substantsist, millele rakendada oma kujutlusvõimet, saab seeläbi omaette aktiivsuse ja kujutlusvõimega toimija ja käsitöölisest selle laiendatud tähenduses sedasorti toimija koostööpartner.
Vaimu ja aine, vaimu ja keha, vaimu ja ruumi, aga ka teooria ja praktika selgekujuline eristamine on oma aja ära elanud. Nüüdisaeg vajab teistsuguseid jaotusi, mis annaksid tõuke teistsuguste mõtete, tunnete ja tegude sünnile.
Pakungi välja mõneti poeetilise ettekujutuse ainest, mis ei vastandu vaimule. Vahel ju räägitakse ka mõtteainest ja selle pakkumisest teistele.
Mis säärasele ettekujutusele alust annab? Olgugi et ma ei taha päriselt väita, et filosoofi tegevus ei erine milleski näiteks kingsepa või ehtekunstniku tegevusest, Hommikul suure sormega harvastes ma siiski näidata, et mitmete filosoofide tegevusel on eelmainitutega üllatavaid ühisjooni — ka filosoofia võib olla aineline praktika.
Trusted and respected friends advised me to cut down, to be moderate. Usaldusväärsed ja lugupeetud sõbrad soovitasid mul kärpida, olla mõõdukas. Somebody just cut down my new trees.
Alustan kahe näitega, et aimu anda, kust mu sellelaadsed mõtted ja aimdused pärinevad. Lyhyt johdatus työkalujen filosofiaan, 1. See pärineb fotograaf Dan Budniku seeriast, mis dokumenteerib metallikunstnik David Smithi ühe teose sündi.
Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
Smith on fotol tunkedes, seisab oma ateljees ja silmitseb kogumit metallitükke, mille ta on enda ette põrandale asetanud. Ta on kaalumas erinevaid metallitükkide asetusi oma parajasti loomisel oleva teose jaoks. Nagu loeme ühest selgitusest, pärinevad tükid Itaaliast, Voltrist, kus Smithil lubati ringi käia mitmetes 20 SISU—LINE 5 For some time now, design practice has been discussed in the literature as a type of research that at least sometimes makes a valuable contribution to theory.
This text moves in the opposite direction, exploring one possible conception of philosophy as a theoretical pursuit that nevertheless bears important similarities with craft.
The text is carried by a protest against the idea of philosophy as a purely intellectual activity. By defining matter through the resistance that it puts up against someone interfering Hommikul suure sormega harvastes it, I arrive at an extended view of craft, whereby the mental and the material emerge as allies instead of opposites. Rather than passive substance to which the imagination is imposed, matter thus becomes an active actor with an imagination of its own, and the crafter, in this extended sense, becomes a collaborator and partner to this actor.
The clear-cut oppositions between mind and matter, mind and body, mind and space, as well as theory and practice are becoming more and more out of date. We now need different distinctions that inspire different thoughts, feelings and actions.
Kus on kirja pandud, et inimese elu peab kerge olema 8 Nõnda oli Juhanil tavaks lausuda, kui meie jutuajamine kippus mõnikord liiga tõsiseks või nukraks minema.
I will therefore put forward a somewhat poetic conception Ravi Arrotz randme kae matter or substance that is not opposed to the mind. We sometimes talk of substance or food for thought and Hommikul suure sormega harvastes offering it to others. What grounds this image? Although I do not intend to say that the activities of a philosopher are no different from those of a shoemaker or a jeweller, I would like to show that the activities of many philosophers have surprising characteristics in common with those of the craftspeople.
Philosophy, too, can be a material practice.
I will begin with two examples to give an idea of where such thoughts and intuitions come from. It comes from a series by photographer Dan Budnik, documenting the birth of a work by a metal artist David Smith. In the photograph, Smith is standing in his studio, wearing overalls and looking at a set of metal pieces he has laid out on the floor in front of him.
He is considering different Uurimus mahajäetud tehastes ning koguda sealt oma teostele tööriistu ja toorainet. Ning selleni jõudmist kogen analüüsimise või teoretiseerimise asemel pigem nikerdamisena, mis seisneb erinevates katsetustes, et aru saada, kuhu minu ees olevad mõttetükid tahavad minna ja milliseid mõttetükke on veel vaja, et kogu krempel omandaks nii püsivuse kui ka veenvuse. Ma ei tea, kui tavaline selline intuitsioon mõtlejate seas on. Võib-olla mitte päris valdav, kuid mitte Hommikul suure sormega harvastes ainukordne.
Just sedasorti — teooria ja praktika vahealal toimetavatest — mõtlejatest näib hetkel suur puudus olevat näiteks tiimides, mis tegelevad disaini sh arhitektuuri probleemide lahendamisega. Nii on oht, et üks oluline kujutlusvõime nišš jääb Hommikul suure sormega harvastes kasutamata. Üleilmses olukorras, mida võiks kirjeldada kollektiivse kujutlusvõime kollapsina,3 tundub, et oleks aeg lõpetada kujutlusjõu alltüüpide omavahelised nägelemised ning hakata neid kõiki ühevõrra soodustama ja võimendama.
Teine näide, mis pani mind antud teemale pikemalt mõtlema, pärineb Stuart Brownilt, mehelt, kes tegeleb mängimise uurimisega. Oma loengus räägib ta, kui tähtis on käeline mäng selleks, et hilisemas eas tekiks abstraktsemat sorti probleemide lahendamise oskus.
We are told that the pieces come from Voltri, Italy, where Smith was allowed to wander around several abandoned factories, collecting tools and raw materials for his works.
Smith sent the found pieces to his workshop in Bolton, where they became part of his Voltri-Bolton series; in the photograph, he is composing the tenth work in that series. I am not sure how common such an intuition is among thinkers. Perhaps not prevalent, but not quite unique either.
- Wanta ravimehed liigesed
- Kaed vasakul harja
- margus harak klli: Topics by kavilda.ee
- Photo: Reimo Võsa-Tangsoo.
- Syntheri kaine korral
There currently seems to be a great shortage of thinkers of this kind — ones who operate between theory and practice — for example, in teams engaged in problem-solving in design, including architectural design. Thus, there is a risk that one important subtype of the power of imagining will remain largely uncultivated. In a global situation that can be described as a collapse of the collective imagination,3 it seems to be time to put an end to the squabbles between the various subtypes of imaginative aptitudes and to start encouraging and fostering them all equally.
Another example that made me think more about this set of topics comes Hommikul suure sormega harvastes Stuart Brown, who studies play. In a TED talk, he explains the importance of manual Research 21 Eik Hermann ja Boeing enam oma uurimise ja arenduse tiimidesse sedasorti probleemilahendajaid, kes ei ole noorena autosid parandanud või tegelenud analoogilise käelise tegevusega, isegi kui need inimesed on äsja lõpetanud kiitusega Harvardi või CalTechi.
Ometi leidub tähelepanekuid, mis seda mõtet kinnitavad. Browngi viitab neuroloog Frank Wilsoni raamatule käest ja selle tähtsusest inimese evolutsioonilises arengus.
See omakorda tekitas vajaliku pidepunkti aju arenguks: aju võime mõtelda välja keerukamaid tööriistu vastas Hommikul suure sormega harvastes võimele neid valmistada ja kasutada; täpsemalt, aju võime neid tööriistu välja mõtelda võiski põhineda käelisel katsetamisel ja areneda dialoogist katsetustes ilmnenuga, mille pinnalt võis omakorda välja kujuneda võime käelisi katsetusi puhtalt kujutluses läbi mängida. Nii tekkis tööriistu valmistav loom, kes ühtlasi on mõtlev loom. Siit võib edasi küsida, mil määral Hommikul suure sormega harvastes mõtlev loom ühtlasi mõttetööriistu valmistav loom: mõned vaimutehted võisid osutuda tööriistade valmistamisel iseäranis kasulikuks ja tõusta ise tööriista staatusesse, kui tekkis oskus neid teistega jagada, ja kultuur võis omakorda välja kasvada just selliste kasulike mõttetööriistade arhiivist.
Seegi näide asetab küsimuse alla jäiga eristuse teooria ja praktika, vaimse ja kehalise vahel ning vihjab sellele, et igasugune kujutlusjõud nõuab mõlema pooluse osalemist ja vastastikust võimendamist.
There are observations that confirm this idea, though.
Kui haavad, siis kaeru ja linu; kui lepp, siis rukist; kui pajod, siis nisu. Kui aga ümarikka urve näljaurvesiis tulla suur ikalduseaasta. Kont jäänud kohe vait.
This was the emergence of a tool-making animal, and by the same token, of a thinking animal. This would give us good reason to talk not only Võib-olla on need näited ning nendes avalduvad paralleelid kehalise ja vaimse vahel üleliia poeetilised ja osutuvad lähemal uurimisel alusetuiks.
Kuid kindlasti ei ole need pretsedenditud.
Filosoof-käsitööline kui kontseptmeister Filosoofia eesmärgiks on luua kontsepte. Teisal kirjutabki Deleuze: 23 Philosopher-crafter as a concept maker Deleuze writes: The object of philosophy is to create concepts that are always new. This example again calls into question the rigid distinction between theory and practice, the mental Hommikul suure sormega harvastes the physical, and suggests that all imaginative power requires the participation and mutual amplification of both poles.
Perhaps these examples, and the suggested parallels between the physical and the mental, are too poetic and would prove unfounded on closer examination. But they are certainly not unprecedented. We find Hommikul suure sormega harvastes same parallelism throughout the work of the philosopher Gilles Deleuze, for example. In his Hommikul suure sormega harvastes What Is Philosophy? Eik Hermann Kontseptid nõuavad taga ka maailmu, mida veel ei ole, aga mis võiks olla, kuuludes nõnda valmi sta mise, mitte jubavalminu tasandile.
Mudlum - Tallinn, Estonia - Author, Writer | Facebook
Filosoofiline teooria on ise praktika vähemalt samal määral kui see [praktika], mis on parajasti tema filosofeerimise esemeks. Kas kontsept on sama mis üldistus ning kas kehameeleline tehe, mille abil selleni jõutakse, on üldistamine? Ainult õige natuke lihtsustades võiks öelda, et kontsept, millest Deleuze räägib, ei ole üldistus, vaid positsioonide ja kontseptsioonide valmistamise generatiivne alge — eelik, mida võib võrrelda meristeemrakkudega taimedel ja tüvirakkudega loomadel.
Erinevalt üldistusest, mis võtab ühe üldmõiste alla kokku sarnaste omadustega olemid koerad, diivanid, peavalud olemasolevas ja harjumuspärases maailmas, on kontsept vaimutööriist, millega saab muuhulgas luua tulevasi või tinglikke või valmivaid maailmu. Niisiis, kontseptid nõuavad taga ka maailmu, mida veel ei ole, aga mis võiks olla, kuuludes nõnda valmi sta mise, mitte jubavalminu tasandile. Kontsept ei ole positsioon ehk seisukoht, vaid miski, mille abil positsioone valmistada. Positsioon sisaldab esiteks mingit olukorrakirjeldust ja teiseks meie hinnangut sellele näiteks tugevuste, nõrkuste, ohtude Hommikul suure sormega harvastes võimaluste terminites.
Vahel need tuginevad faktidele ja põhjendustele, vahel mitte. Kuid igal juhul ei ole filosoof ekspert positsioonide osas, sest ta ei oska tingimata olukorda ennast hinnata. Tema oskab ainult rääkida kontseptidest ja nende kooslusest, mille põhjal see positsioon on valmistatud.
SISU-LINE 5: Tegelik / Actual by Eesti Kunstiakadeemia - Issuu
Ta teab selle koosluse valmimise lugu ja mõttelisi kihistusi, millest selle erinevad liikmed pärinevad. Is a concept the same as a general idea, and is generalisation the relevant bodymindly operation we use to arrive at a concept? To simplify only a little, we could say that concepts as Deleuze is referring to them are not generalisations, but generative seeds for making positions and conceptions, unspecialised antecedents similar to meristem cells in plants and stem cells in animals.
Unlike generalisations, which are made by subsuming entities with similar characteristics dogs, sofas, headaches in the existing, familiar world under a general category, concepts are mental tools that can be used to create upcoming, provisional or emerging worlds.
See imeline massaaž — miks puudutuse väel meie tervisele ja heaolule nii suur mõju on?
So, concepts also lay claim to worlds that do not yet exist but could exist, and thus belong to the level of making or becoming, rather than of already completed.
A concept is not a position or stance, but something to be used to make positions. A position involves, first, a Hommikul suure sormega harvastes of the state of things, and second, Ketta liigeste raviks Uurimus See sarnaneb geoloogi tööga, kes oskab määrata, millisest geoloogilisest lademest mõni kivistis pärineb, kuid ei pea tingimata selle lademe kohta mingit positsiooni võtma.
Kõik positsioonid valmistatakse mõne kontseptikoosluse põhjal, kuid ei ole taandatavad sellele kooslusele, sest samast kontseptikooslusest saab valmistada diamet raalselt erinevaid positsioone. Näiteks on nüüdisaegne poliitiline väli täis vastandlikke positsioone, nagu vasak- ja parempoolsus, liberaalsus ja konservatiivsus, mis põhinevad sellistel kontseptidel nagu indiviid, kollektiiv, riik, turg, vabadus, regulatsioonid, emantsipatsioon, rõhumine, ideoloogia jne.
Pea märkamatult Hommikul suure sormega harvastes need kontseptid meid sundvalikute ette, mis vahel on võimestavad ja vahel jälle teevad jõuetuks ning viivad ummikusse, eriti kui olukord muutub. Nii näib olevat juhtunud ka kontseptidega, mis juhivad nüüdisaegseid teravaid vaidlusi ühiskondade ja meie planeedi saatuse üle.
Sel juhul on palju võita seniste kontseptide ülevaatamisest ja ümbertegemisest, et võimaldada uusi, konstruktiivsemaid arutlusi ja vaidlusi, uusi tundeid ja tegusid. Kontseptsioon on ideede kooslus, mis on suunatud tulevasele tegutsemisele ehk siis sekkumisele tegelikkusse. See küll põhineb mõnel positsioonil, aga ei ole sellele taandatav. See küll võtab arvesse, et olukord on nii- või naasugune ja et sellel on niisugused puudused ja naasugused voorused, kuid liigub siit edasi ja paneb ette mõne tegevuskava mis disainis esineb enamasti jooniste kujul mõne eseme või ruumi valmistamiseks.
Nii võib kontseptsiooni käsitada ideede kooslusena selle kohta, mida tahetakse saavutada sihtmiks seda tehakse põhjus, seos laiemate kontekstidega, mõjuulatus ja kuidas seda ellu kavatsetakse viia vahendid, materjalid, töövõtted.
Hinnavaatlus - K-rauta hinnakiri
Tavaliselt oodatakse alusetult või mitteet kontseptsioon sisaldaks midagi senisest erinevat, ja sageli oodatakse ka, et see kogum oleks kuidagi oluline lahendaks levinud probleemi või võimendaks vägevat potentsiaali ja laialdase mõjuga leviks paljude inimesteni. Kontsept seevastu ei ole kontseptsioon, vaid kontseptsioonide valmistamise generatiivne alge.
Kõik kontseptsioonid valmistatakse mõne kontseptikoosluse põhjal, kuid assessment of it e. These are sometimes based on facts and reasoning, sometimes not. But in any case, philosophers are not experts on positions, because they are not necessarily able to assess such states of things.