Tihti on patsiendi jaoks kriitiline, kui kiiresti suudetakse raviga alustada. Funktsionaalse paranemise suhtes realistlike eesmärkide ja ootuste püstitamisel on vaja teada patsiendi haiguse kulgu, sealhulgas tema parimat tegutsemistasandit, hariduskäiku, kultuuritausta, huvisid ja võimalikke toetavaid asjaolusid. Kromosomaalse uuringuga võib avastada anomaaliaid, millel võib olla diagnostiliselt oluline tähendus. Püsivad positiivsed, negatiivsed ja kaasnevad sümptomid pole alati seotud patsiendi jaoks ülemäärase distressiga, kuid nad takistavad sageli maksimaalse võimaliku funktsioneerimise saavutamist. Nagu iga teise patsiendi puhul tuleb neil rakendada suitsetamisest loobumist soodustavaid ravistrateegiaid. Seda otsust oli pere oodanud kevadest saadik - esitanud taotlusi, saanud korduvalt eitavaid vastuseid, tundnud jõuetust, nutnud, palunud ning lõpuks viimase õlekõrrena sisuliselt põgenenud oma kodumaalt.
Viimati uuendatud: Tööst põhjustatud haigestumine on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
Teksti suurus
Töötajal tööst põhjustatud haigust kahtlustav arst saadab ta töötervishoiuarsti juurde. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Tööandjal ei ole õigust töötaja tööst põhjustatud haigestumisest teada saada. Töötaja võib ise tööandjale sellest rääkida, et tööandja saaks paremini ennetustegevust korraldada. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada.
Eesti Haigekassa juhatus esitas reedel nõukogule kinnitamiseks uued ravimid, mis lisatakse järgmisest aastast tervishoiuteenuste nimekirja.
Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel.
Viimati uuendatud: Tööst põhjustatud haigestumine on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Töötajale kutsehaigust kahtlustav arst saadab ta töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta.
Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult tööandjale, Paindlik haiguse haigus ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. Sotsiaalministri määrusega kehtestatud kutsehaiguste loetelu toob välja kutsenahahaiguste ja —kasvajate põhjustajad ning respiratoorsete kutsehaiguste ja —kasvajate loetelu. Samuti on määruses töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu, mis võivad põhjustada kutsehaigust, ning töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguseid.
MHP-100-Hingamissüsteemi haiguste päästerõngas!
Kutsehaigestumise uurimine Kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinikselle puudumisel töötajate usaldusisik.
Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, Paindlik haiguse haigus ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.
Reavahe suurus
Tööandja esitab uurimistulemuste kohta raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kutsehaigusjuhud ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et kutsehaigestumise uurimise käigus saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. Kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Paindlik haiguse haigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist.
Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud.
Kui töötajal, kes kutsehaiguse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.
Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse. Külastusisellel kuul Lisalugemist.
