Oma üksildast õhtut otsustas ta sisustada väikese sepatööga. Mätta selleks loovutasid kohaliku Rõuge mehe, Tartu Ülikooli magistrantuuris arheoloogiat tudeeriva, Andres Järvpõllu lambad oma karjamaalt.
ASMR - Head massage and energy healing by DOÑA ROSA, soft spoken, head, back, face, arm, neck, sleep
Foto: Ilmar Saabas Maaelust kauged inimesed, nagu siinkirjutaja, näevad ehk aeg-ajalt tee ääres mäletsevaid toredaid vatitupsu moodi lambaid ja kujutavad ette, kui mõnusaid lõngakerasid võib nende villast saada.
Sokke, kindaid, kampsuneid! Tegelikult ei tehta Eesti lammaste villast peaaegu üldse lõnga.
Aja jooksul on villast kujunenud pigem lambaliha tootmise kaasprodukt, millest kasvatajad püüavad võimalikult lihtsa vaevaga vabaneda. Üksikud tublimad kasutavad seda multšiks.
See tähendab, et kui Eesti lambad kasvatavad aastas umbes kilogrammi villa, siis sellest umbes kilo läheb igal aastal raisku. Paradoksaalselt impordime samal ajal teistest riikidest tonni villa aastas.
See on ühtlasema kvaliteediga ja sobib paremini siinsetele tööstusseadmetele. Näiteks ka Tallinna vanalinnas turistidele pakutav Eesti käsitöö on tehtud välismaisest villast, kinnitab Eesti kunstiakadeemia EKA doktorant ja tekstiilikunstnik Katrin Kabun.
Ta on ise uurinud eesti maalambaid ja töötab välja interjöörilahendusi, et kasutada ära need tonni villa, millega võiks nende äraviskamise asemel asendada hoopis naftast toodetud materjale.
Edasi lugemiseks:.