Teise eest aga võtan Brambati ees mütsi maha. Leeloimä Vabarna Anne oleks sellise suurekspuhumise üle Tonja külas korralikult itsitanud. Palju rahvusromantilisi emotsioone setode poolt vaadatuna. Saarte õpetajad suhtlevad elektrooniliselt Meretagused vaimulikud on praosti kt Veiko Vihuri arvates üks väga ühtehoidev seltskond.
Brambat on sestap hoidnud pigem nukrat alatooni.
Nukra kroonika kroonika
Siin puudub entusiastlik ja rõõmus vaade homsele. See film ei näita noorte vihaste seto meeste ja naiste ennastsalgavat tööd, vanade talude uuesti ülesehitamist ja lobi riigiameteis, et kindlustada seto rahva ja keele tulevikku uutes oludes ja ajaloolises paratamatuses.
See film ei ole selleks, et esitella välisilma inimestele väikse ja vägeva rahva uut hingamist Kagu-Eestis. Pigem on filmi iseloom selline, kus seto rahvast näidatakse piltlikult tumerohelise samblana, mis tasahilju hakkab muutuma turbaks.
Kõik õitsev ja vägev oli enne, varem, kunagi mis, kui juba sellisel viisil materjalile läheneda, on ehk osaliselt Kroonikad valu tee. Arhiivsed dokumentaalkaadrid, mis tihti näitavad setode õitseaega, kus enamik kandis rahvarõivaid ja kirmased olid rahvarohked, otsekui kinnitaks seda.
Kroonika – Täht on uuesti sündinud!
Tunnukse, nagu tahakski Brambat selle filmiga nukrutseda. Palju rahvusromantilisi emotsioone setode poolt vaadatuna. Püsiv mure selle pärast, mis saab teispool kontrolljoont seto kultuurist ja muidugi seto rahvausundi romantiseerimine, mis teeb setodest ses filmis vaata et Kroonikad valu. Mulle on alati olnud sümpaatne, kui vähegi etnograafiat sisaldavas filmis puudutatakse rahvuse sügavamaid hingelis-usulisi kõlalaudu.
Aga Peko muutmine kõike Setomaad ja setosid hõlmavaks kuningjumalaks ei ole mu arvates kohane.
Rokikroonikad. Ülevaade maailma mõjukaimast rokiartistist
Leeloimä Vabarna Anne oleks sellise suurekspuhumise üle Tonja külas korralikult itsitanud. Peko kultust enne eepose «Peko» valmimist on algselt täheldet vaid paaris Setomaa nulgas, aga mitte igal pool ja laialdaselt, nagu tahab film romantiseerida.
Minul ei ole selle vastu midagi, kui kuningas ülõmb-sootskale unes Piusa liivakoopast käskusid annab. Ju see rahva identiteedile tuge loob. Nagu ka tammede juures käimine, «koh om väe kotus».
Aga romantiseerida setod peaaegu et maausuliseks rahvaks ei ole õige ei ajalooliselt ega usundilooliselt. Nagu kinnitada ka seda, et ortodoksiat õppisid setod venelastelt.
Eelmise aasta jüripäeval Värskas oli külas viis õigeusupiiskoppi ja mitu kloostriülemat. Üks neist, arhimandriit Küprianos Küproselt ütles mulle kirmasel pärast tormilist kiikumist, et ta tunneb ennast Värskas nagu kodus kõik kombed, kiriklikud ja rahvalikud on täpselt samasugused kui Küprosel.
Küpros on aga alati olnud Bütsantsi keisririigis hinnatud ortodoksia tugisammas. Ei midagi venelikku Setomaal või kui, siis õige pisut Saatserinna nulgas.
Tänase lehelooga saab ring täis — võlud ja valud on meie kiriku argipäev, annavad elule värve. Lääne praostkonnas on õpetajate konverentsil pikk ajalooline kogemus, millele on läbi aastate suurt tähelepanu pööratud. Praost Tiit Salumäe vaatas Eesti Kiriku tarbeks praostkonna arhiivis olevat praostkonna kroonikat, mis on välja antud ndate alguses, kui praostiks oli veel Martin Terasmaa, kelle jõupingutused on kandunud tänaseni vilja. Konverents on osake ajaloolisest järjepidevusest Koostöö nimel Kroonikad valu palju kaasa aidanud ka õpetaja Toomas Pauli isa Arved Paul.
Esteetika eest saab Brambat maksimumi. Praost Tiit Salumäe vaatas Eesti Kiriku tarbeks praostkonna arhiivis olevat praostkonna kroonikat, mis on välja antud ndate alguses, kui praostiks oli veel Martin Terasmaa, kelle jõupingutused on kandunud tänaseni vilja.
Konverents on osake ajaloolisest järjepidevusest Koostöö nimel on palju kaasa aidanud ka õpetaja Toomas Pauli isa Kroonikad valu Paul.
Nii on ühine konverentside korraldamine kestnud katkematult tänaseni. Siiski on kooskäimised püsinud katkematult tänaseni.
Varasemal ajal peeti konverentsi kord aastas mihklipäeval. Nüüd püütakse konverentsi pidada vähemalt iga kuu, välja arvatud suvel.
Не хочешь, чтобы я говорила Роберту.
Juhul kui konverentsikuusse langevad muud kohtumised, näiteks sinod, siis täiendavat konverentsi ei ole. Sama kehtib ka suurte pühade puhul. Nagu mitmel pool mujal, nii ka Lääne praostkonnas on olnud probleeme konverentsidest osavõtuga.
Nii on Salumäe püüdnud lähtuda põhimõttest, et osalemine on kohustuslik ning kes ei saa mingil põhjusel tulla, peab sellest eelnevalt teatama. Osalemisel mängib suurt rolli ka päeva intensiivsus. Alustatakse piiblitunniga, järgneb järgmise pühapäeva perikoobi Kroonikad valu, mis ühtlasi on praktiliseks abiks õpetajatele jutluse ettevalmistamisel.
Piiblitunnile järgneb üldkiriklikult ette antud teemaarutlus või siis mõne huvipakkuva ettekande kuulamine. Viimati käsitleti näiteks leeriõpetust. Huvi on tuntud ka muinsuskaitse, arhiivinduse ning liturgika vastu. Lisaks tavapärasele konverentsile korraldatakse suvelaagreid, mis annavad võimaluse kohtuda vabamas õhkkonnas.
Viimati käidi koos peredega soos matkamas.
Koosolekute võlu ja valu 2.
Advendi ajal korraldatakse nn väljasõiduistung, mis sellel aastal peaks toimuma Poolas. Reisid on mõeldud rohkem eneseharimiseks ja kultuuriliseks meelelahutuseks.
Mõeldes veidi, avaldab Salumäe lootust, et ta ei eksi öeldes, et tegemist on ühe suure perega. Samuti aitavad regulaarsed kokkusaamised omavahelist suhtlemist parandada ja hoida.
Õppepäev ei ole mõeldud ainult vaimulikele, vaid vastavalt teemavaldkonnale haaratakse kaasa ka vabatahtlikke töötegijaid. Praost Jüri Vallsalu hinnangul on nendest õppepäevadest osavõtt kõikuv — vahel rohkem, vahel vähem.
Puudutatud on nii kiriku korrashoiu küsimusi kui ka muinsuskaitse probleeme, nii usuõpetuse teemat kui ka pühapäevakooli tööd. Järgmise teemana otsustati käsitleda leeritööd.
Hingehoidlikke vestlusi nendel päevadel eriti ei toimu. Vallsalu arvates on õpetajatel omavaheline läbisaamine hea ja sõbralik, millest annab kinnitust kasvõi vastastikku sünnipäevadel käimine ning lisab, et sellist sõbrustamist ei ole võimalik organiseerida.
Peeter Brambati dokumentaalfilm «Uus päev luuakse idakaares» võiks olla mõru kingitus Eesti riigi Peeter Brambati kuue aastaga vändatud seto-dokumentaal püüab olla nii kroonika, kunstipärane ajalookajastus, etnograafiline ülevaade kui demograafilise olukorra sedastus. Omal moel ja mitme aasta jooksul see kõik kokku panna tal ju õnnestuski.
Tihe koostöö ka konverentsideta Pärnu praostkonnas ei toimu regulaarseid õpetajate konverentse kuigi tihti, sisulisi kooskäimisi on vaid paar korda aastas. Ennekõike jääb peakohtumiseks sinod.
Koosolekute võlu ja valu 2. - Eesti Kirik
Praost Andres Põder viitab siinkohal praostkonna noortele vaimulikele, kes ei olnud jõudnud teoloogiaõpingutes veel lõpusirgele. Kohtutakse sünnipäevadel, tähtsamatel kirikupühadel, uute vaimulike ametisse asumistel ning koolide lõpetamistel. Viimane suurem ja pidulikum kohtumine toimuski septembri algul, seoses ametialaste muutustega: kes ordineeriti diakoni seisusest õpetajaks, kes asus uuele ametikohale.
Lisaks ordineeriti õpetajateks diakonid Tauno Kibur ja Andres Aaste. Nende muutuste valguses kutsuti kõik asjaosalised pidulikule vastuvõtule.
Akaši kroonikad
Reeglina analüüsitakse paar korda aastas toimuvatel konverentsidel kirikukalendris ette antud kirjakohti ning noored ametivennad on tutvustanud oma lõputöid. Veelkord rõhutab Põder, et praostkonnas olid paljud vaimulikud koormatud õpingutega, mistõttu ta ei pidanud lubatavaks korraldada n-ö lisa akadeemilisi kursusi. Nelja päeva sisse mahuvad ühisüritused peaaegu kõikidesse praostkonna kogudustesse.