Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Patsientidel, kellel esineb alajäsemete neuropaatia, suureneb oht jalahaavandi tekkeks, seetõttu on kontroll diabeetiku jalgade üle väga tähtis. Pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. AS Orthopedica ArtroSportKliinikusse on koondunud mitmed Eesti juhtivad ortopeedid — kõrgelt hinnatud ja üks aktiivsemaid artroskoopia ja sporditraumatoloogia spetsialiste ortopeed dr.
Diabeetilise jala hooldus ja ravi Diabeetilise jala hooldus ja ravi Eda Vähi jalaraviõde Diabeetilist perifeerset neuropaatiat esineb 30—50 Valu liigestes ja lihastes diabeedi diabeetikutest. Patsientidel, kellel esineb alajäsemete neuropaatia, suureneb oht jalahaavandi tekkeks, seetõttu on kontroll diabeetiku jalgade üle väga tähtis.
Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis.
Eesti Diabeediliidu andmetele toetudes põeb maailmas diabeeti umbes miljonit inimest. Eestis on diabeet diagnoositud umbes 70 inimesel. Kuna 2. Diabeedivorme on kümneid erinevaid.
Praeguse arusaama kohaselt tähendab diabeet eri haiguste kogumit. Nende ühine nimetaja on energia ainevahetuse häire, mis väljendub vere suurenenud suhkrusisaldusena.
Haigused ja seisundid
Maailma terviseorganisatsioon WHO on liigitanud enamlevinud diabeedivormid järgmiselt: tüübi diabeet, mille põhjus on insuliini tootvate beetarakkude hävimine autoimmuunpõletiku tulemusel. Rasedusaegne diabeet, mille põhjus on hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus.
Muudest põhjustest tulenev diabeet, mille põhjus on näiteks kõhunäärme põletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või Eestis haruldane hemokromatoos ehk raua ainevahetushäire.
Liigitusi on veel. Diabeet ja kaasuvad haigused Südame- ja veresoonkonnahaigused — ateroskleroosi haigestumise risk on 3—5 ja aju verevarustuse häiretesse haigestumise risk on 2—4 korda suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Diabeetiline nefropaatia. Diabeetiline retinopaatia.
Diabeetiline neuropaatia. Neuropaatia on torkiv tunne, paresteesia, tundetus või valu jalalaba piirkonnas.
Miks päkad valutavad ja kust abi saab?
Diabeetilist perifeerset neuropaatiat esineb 30—50 protsendil diabeetikutest. Tekib tundlikkuse vähenemine varvastel temperatuuri- vibratsiooni- ja puutetundlikkus.
Jalgu kaitsev valutundlikkus on vähenenud, inimene ei reageeri õigeaegselt mikrotraumadele, jalatsite hõõrumisele. Diabeetik võib kanda number väiksemaid jalatseid ja mitte märgata sellest tekkivaid probleeme.
Ka juhuslikult jalatsisse sattunud võõrkeha jääb mõnikord märkamata ning sellest saab alguse tõsine haavand, mille ravi kestab kuid. Traumade vältimine on haavandite ennetamise üks eeldusi.
Patsient peab arvestama teatud soovitustega, et osata ise haavandiohtu vältida. Kindlasti on tähtis õige jalatsivalik. Uusi jalatseid ostes peab neid kindlasti proovima mõlemasse jalga.
Seetõttu ei ole mõistlik osta jalatseid internetist. Jalats peab sobima kohe esimesel proovimisel. See ei tohi olla ka liiga suur, sest jalas loksudes võivad tekkida villid. Tuleb arvestada, et jalats vastaks jala kujule ja järgiks individuaalseid võimalikke deformatsioone.
Diabeetilise jala hooldus ja ravi
Seetõttu võiks pigem valida ortopeedilise ja kinnise vähemalt rihmkinnitusega jalatsi. Selline valik väldib hõõrdumisi ja ka ebastabiilsust. Jalatsid tuleb osta õhtupoolsel ajal, sest päeva jooksul jalad veidi tursuvad. Uusi kingi tuleb kindlasti esialgu paari tunni kaupa kanda, et jalg saaks harjuda. Diabeetik peab teadma, et ta ei tohiks paljajalu käia — selle põhjus on taas traumaoht.
Ülevaade Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Mitmesuguste liigeshaiguste all kannatab umbes eestlast. Kõige sagedamini esinev liigeste haigus maailmas on osteoartroos ehk liigesekulumus. Osteoartroosi esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Lastele on reumaatilised haigused eriti ohtlikud, kuna võivad põhjustada juba varakult invaliidsust.
Jalatsis tuleb alati kanda sokke, sest need aitavad vältida hõõrdumist. Valida tuleks pigem tugeva kummita sokk, kontrollima peab ka sokiõmblusi. Liiga tugevate rantide korral tuleb sokki kanda pahempidi.
Millal tasub pöörduda lastearsti poole? Miks päkad valutavad ja kust abi saab? Igat sammu tehes me ei mõtle, kuidas ja miks meie jalad just nii liiguvad. Ega ei peagi.
Diabeetikule peab rääkima, et ta kontrolliks oma jalgade seisundit iga päev. Vajadusel võib selleks kasutada peeglit. Nii saab õigeaegselt reageerida mikrotraumadele, hõõrdumisele, villidele, naha liigsele kuivusele. Hüperglükeemiast tulenevate muutuste toimel muutuvad lihased, sidekoed ja ligamendid patoloogiliselt kõvaks.
Nii tekib liigeste jäigastumine ja jalalihaste koordineeritud töö on häiritud. Haiguse arenedes väheneb märkimisväärselt käte ja labajalgade väikeste lihaste mass. See omakorda viib jäsemete biomehaanika muutusteni. Suurenenud rõhuga piirkondadesse hakkab intensiivselt moodustuma kallus. Suureneb koormus metatarsaalliigestele. Nahk on liiga kuiv ja ei suuda stressiolukorraga toime tulla ning nii tekkib survepiirkonda haavand.
Ka haavandi teke võib diabeetikul tundlikkuse vähenemise tõttu jääda esialgu märkamata. Järgima peab haavaravi põhimõtteid Esmatähtis labajala haavandi ravi tingimus on surve vähendamine.
Selleks tuleb kasutada kõiki võimalusi: tallatoed, abivahendid varvastele, pehmendused varvaste vahele ja päka alla, individuaalsed meetodid plaastrite või sideme Valu liigestes ja lihastes diabeedi, et kaitsta kahjustunud piirkonda.
Reegel on alati, et kahjustunud piirkonda ei tohi sidematerjaliga mahulisemaks muuta, kuna selline sidumine lisab survet veelgi. Patsient peab mõistma, et asendi muutmine on haavandi ravi oluline tingimus. Patsienti tuleb õpetada abivahendeid kasutama ning ta peab survejagajat kandma aktiivsel ajal pidevalt — ei ole vahet, kas ta liigub kodus või väljas, iga samm on surve.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Vajadusel võib lisaks kasutada ka keppe, karke, spetsiaalseid survet korrigeerivaid jalatseid või taldu, isegi voodirežiimi. Haavandi ravis on oluline haavaravi põhimõtete järgimine.
See tähendab naha niiskuse säilitamist. Samuti on tähtis antibakteriaalne ravi vastavalt individuaalsele näidustusele. Selleks hinnatakse haavandi dünaamikat ja vastavalt sellele selgub visiitide sageduse vajadus.
Hinnatakse haavandi astet.