Hiljem ortopeedile minnes küsiti,et mis ma otsustan,kas lõikame või ootame veel. Hea küsija: Abi saamiseks peaksite siiski arstile pöörduma. Pöörake käed seljaga üles ja haarake randmest.
Peiteaeg võib olla kuni aasta ja sageli ei tea haigestunu omal ühtegi puuki olnud olevat. Ole järjekindel ja tüüta arste edasi!
Harva on valude taga ainult psüühika! Ja veel. Kas valu on paikne või üle keha erinevates kohtades?
Sealt edasi tasubki otsima hakata. Jõudu meie meditsiinsüsteemiga toimetulemisel!
Peale teda uus külaskäik perearstile, sai tehtud kilpnäärme analüüs, mikroelementide analüüs, vastuseid veel ei tea, järgmine nädal. Lihasvalust sain lahti pananginiga, selja, jalgade ja liigesevalu vastu kirjutati välja diclofenac küünaldes, aitab vähe aega, ülejäänud aeg on valud.
Mis edasi siis nüüd? Teoreetiliselt on kõik korras, praktiliselt mitte. Mõistus on otsas.
Oleme paar korda käinud ka perearsti juures--aga tema on ütelnud--et kantke suuremaid jalanõusid.
Antibiootikumi kuuri läbisin detsembris, kuni maini oli ok, nüüd jälle jama majas. Perearst suunas reumatoloogi juurde, kuid reumaproov oli puhas.
Esialgne diagnoos on rahutute jalgade sündroom. Juulis veresoonte uuringuteks ultrahelisse ja osteoporoosi kontrolli. Kui oled lihtinimene, siis kõik need uuuringud venivad kuudesse, ei kujuta ette, kas ainult rikastel ja tuntud inimestel on privileeg, et kõik uuringud tehakse ära paari päevaga või on mõnel veel vedanud?
Jama on selles, et valuvaigistid ei aita, isegi mitte diclofenak ja mitte kedagi see ei huvita.