Tänapäeval eristatakse üle toesehaiguse, neil kõigil on oma nimi, mille selgitab välja arst. Käimine, igasugune liikumine tuleb kasuks. Õpetaja küll hurjutas, et ärgu ta kartku, matid on ju all, aga Elise ei kartnudki. Füsioteraapia on osalt valuravi, osalt liikuvuse säilitamine liikumisravi abil, sealhulgas iseseisvate harjutuste õpetamine.
Liigeste moondumine reumatoidartriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku.
Artroos on kulumishaigus
Nii kohanevad ka patsiendid haigusega ja õpivad igapäevatoimetusi teisiti tegema. Reumatoidartriit RA on kroonilise kuluga põletik, mis tavaliselt haarab sümmeetriliselt labakäte-ja jalalabade liigeseid kuid haigestuda võivad ka teised liigesed. Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et lisaks liigestele on kogu organism haaratud põletikust ning kahjustusi võib tekkida ka siseorganites. Haigus kulgeb ägenemistega, mille vahel on lühemad või pikemad vaibeperioodid ning tegemist on eluaegse haigusega.
Reumatoidartriidi tekkimise põhjused pole teada. See on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha normaalne kaitsemehhanism on häirunud ja immuunsüsteemi rakud, mis normaalselt kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid. Kui liigese kulumishaiguse ehk artroosi korral tekib kahjustus liigese kõhres, siis artriidi korral haarab haigus kõigepealt liigeskapsli sisekesta ehk sünooviumi ning tekib liigesepõletik. Hiljem põletiku levides tekivad kahjustuskolded ka liigese lähedastes luudes, mille tagajärjel liigesed deformeeruvad.
Mis haigestumist soodustab?
Reumatoidartriit on põletikuline haigus
Eelsoodumus haigestuda reumatoidartriiti on pärilik. See tähendab, et haigus võib päranduda emalt lastele, kuid see ei pruugi alati avalduda. Viimastel aastatel on tõestatud, et suitsetamine on üks RA teket soodustav faktor. Seega inimesed, kelle perekonnas on teada artriidihaigeid, peaksid kindlasti suitsetamisest hoiduma.
Vallandavaks faktoriks võivad olla infektsioonid, füüsiline või emotsionaalne trauma, hormonaalsed nihked seoses raseduse või menopausiga.
Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest. Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed. Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda.
Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni. Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna. Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik.
- Ola liigesevalu une ajal
- Olaliigese poletiku ravi rahvameetodite abil
- Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
- Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos
Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid. Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata.
Mida teha, kui liigesed annavad endast märku? - Eesti Naine
Lisaks reumatoidartriidile on ka teisi põletikulisi liigeshaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit. Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse. Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas korras reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase artriidi kabinetid.
Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigeshaigusega.
Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja röntgeniülesvõtteid liigestest. Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigeshaigustest. Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega.
Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, punaliblede settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid. Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata reumatoidfaktori taset ja tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu. Mõlemad reumanäitajad on olulised haiguse diagnoosimisel ja ka prognoosi hindamisel.
Ainuüksi reumanäitajate esinemine veres ilma Vaigistamisliidete ravi pole samas veel haigust kinnitav, sest näiteks madalal tasemel reumatoidfaktor võib veres esineda haiget liigeste jalgade sormed muudel põhjustel. Valutasid nõnda, et ta nuttis öösel seetõttu.
Sai vanematelt seepärast ka karistada, sest nemad mõtlesid, et ta kiusab neid. Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla.
Valutavate jalgade tõttu käis ta ka arsti juures, kuid alles Miks koik liigesed valus selgus, et tegemist on haigusega. Toona ei osanud muidugi keegi Laine valutavaid luid ja liigeseid seostada asjaoluga, et ta piima ei talunud. Kõht läks tal kohe korrast ära. Ema teadis rääkida, et Laine keeldus rinnapiimast juba imikuna.
Kaltsiumi saamiseks närisid nad õega seinast krohvitükke. See, et tal on laktoositalumatus, selgus aga ametlikult alles 10 aastat tagasi, kui ta Tartus haiglas oli. Seal üks arst hakkas uurima, miks Lainel piima tarbides kõht korrast ära läheb ning analüüsid kinnitasid tema oletusi. Pärast haiget liigeste jalgade sormed on olukord ikka tunduvalt parem, nüüd oskab naine jätta haiget liigeste jalgade sormed joomata ja kaltsiumi saamiseks võtab tablette.
Ta on ikka arvanud, et palju asju oleks olnud teisiti, kui diagnoos oleks tulnud ilmsiks 6- mitte 60aastaselt.
Laine ise arvab, et valutavate luude-liigeste peamine põhjus on kaltsiumi puudus. Ta põdes reumatoidartriiti pikki aastaid, kuid ühel hetkel vereproov enam reumat ei näidanud. Juhuslikult ilmsiks tulnud reiekaelaluumurd aga tõi ilmsiks luuhõrenemise.