Liigespõletikuga kaasneb sageli üldine nõrkus, jõuetus ja väsimus, võib olla subfebriilne kehatemperatuur ja erinevad nahalööbed. Reumatoidartriit on lainelise kuluga: haigusnähud tekivad hooti ja võivad seejärel teatud perioodiks kaduda. Lastele on reumaatilised haigused eriti ohtlikud, kuna võivad põhjustada juba varakult invaliidsust. Puhkust ja rahu Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ja ülekaal. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu , aga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.
Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused.
Selliseid haigusi on kirjeldatud üle Sõna reuma tunti küll juba vanakreeka keeles, kuid erialaspetsialisti tähenduses võeti sõna reumatoloog kasutusele Millised on reuma atilised haigused ja kuidas neid kontrolli all hoida? Reumaatilised haigused jagunevad põletikulisteks ja mittepõletikulisteks haigusteks.
Samal teemal
Põletikulised reumaatilised haigused on näiteks reumatoidartriit, spondülartriit, psoriaatiline artriit ja süsteemsed sidekoehaigused, nagu süsteemne luupus. Mittepõletikuliste reumaatiliste haiguste hulka kuuluvad valdavalt degeneratiivsed haigused ehk vananemisega seotud haigused, näiteks artroos. Selle tulemusel tekib autoimmuunne põletik, mis on olemuselt krooniline ehk eluaegne protsess.
Nüüdisaegse raviga saab seda üsna edukalt ohjes hoida, kuid Ravi valudega liigestes on eluaegne. Mis autoimmuunse põletiku vallandab? Autoimmuunse põletiku vallandumiseks ei piisa tavaliselt ühest põhjusest, vajalik on mitme riskifaktori koosmõju — geneetiline eelsoodumus, sugu, iga, kaasuvad muud haigused-infektsioonid, samuti keskkonnategurid.
Naised põevad autoimmuunseid reumaatilisi haigusi sagedamini kui mehed, seega mängivad haiguse kujunemises rolli naissuguhormoonid.
Liigesevaevused võib jagada liigeste ülekoormamise tagajärgedeks, kulumisega kaasnevateks ja põletikulisteks. Nende kõikide oluline sümptom on valu. Puhkust ja rahu Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ja ülekaal.
Oluline riskifaktor on ka elulaad ja kahjulikud harjumused. Näiteks sellest, mida me sööme, sõltub meie soole mikrobioomi tervis. Terve mikrobioom soodustab hästi toimivat immuunsüsteemi ja kaitseb autoimmuunsuse eest.
Teaduslikult on ka väga täpselt teada, kuidas suitsetamine põhjustab reumatoidartriiti. Reumaatilistesse haigustesse võidakse haigestuda juba lapseeas — seega ei ole õige laialt levinud arusaam, et reuma on ainult eakate mure.
Külastaja küsib:
Milliste kaebuste puhul tuleks reumatoloogi poole pöörduda? Esimene sümptom on tavaliselt ikka liigesvalu. Kui lisandub ka liigesepiirkonna turse, kuumus ja hommikune liigeskangus, viitab see liigesepõletikule. Reumatoloogi konsultatsioonile tuleks pöörduda, kui esinevad liigeste tursed ja valud, ebaselged nahalööbed Ravi valudega liigestes palavikud ja alaseljavalu.
Reumatoidartriidil on iseloomulik ööpäevane muster — liigesed on väga kanged ja valulikud just varahommikul ja päeva esimesel poolel. Enesetunne paraneb päeva teisel poolel, kuid järgmisel hommikul tõustes on Ravi valudega liigestes jälle kanged ja valulikud.
Sama kehtib ja spondüliidi ehk lülisamba reumaatilise põletiku puhul — kõige halvem enesetunne on hommikupoole ööd, kui vaevav seljavalu ja -kangus inimese üles ajavad. Reumatoidartriidile on iseloomulik rohkem kui ühe liigese sümmeetriline haaratus ehk vasemal ja paremal kehapoolel haigestuvad samad liigesed.
Arst vastas:
Liigespõletikuga kaasneb sageli üldine nõrkus, jõuetus ja väsimus, võib olla Ravi valudega liigestes kehatemperatuur ja erinevad nahalööbed. Sellise sümptomite esinemine on üsna kindel viide reumaatilisele haigusele. Artroos teeb ka valu, kuid erinevalt reumatoidartriidist ei Ravi valudega liigestes sellel ööpäevast mustrit. Valu suureneb peale koormust ning hästi iseloomulik on ka nn stardivalu — peale pikemat istumist Ravi valudega liigestes saa enam kuidagi käima, liigesed on valusad ja kanged.
Artroos tabab kõige sagedamini põlvi, puusi, lülisammast ja labakäsi. Millised on autoimmuunhaiguste ravivõimalused?
Valu liigestes | Reumatoloogia | Arsti nõuanded | Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - kavilda.ee
Reumaatiliste haigustega kaasnevate valude raviks on aegade jooksul kasutatud väga erinevaid valuvaigisteid. Igapäevapraktikast on näha, et Eesti patsiendid armastavad raviks kasutada kapsalehti, viinakompresse, nn hobusesalvi ja maomürke sisaldavaid salve. Autoimmuunseid haigusi need võtted siiski ei ravi, kuid võivad veidi valu leevendada.
Autoimmuunse põletiku raviks ei piisa ühest ravimist.
Ravi on kombineeritud ja raviskeemi kuuluvad vastavalt vajadusele erinevad valu- ja põletikuvastased ravimid, sh hormoonravi. Oluline osa on nn haigust modifitseerivatel ravimitel, mis mõjutavad otseselt immuunsüsteemi, et kaitsta organismi omaenda immuunsüsteemi rünnaku eest. Üle kümne aasta on Eestis kasutusel ka efektiivne bioloogiline ravi.
Niki wants to find planets and builds toy robots
Bioloogiline tähendab seda, et ravim ei ole sünteetiline, vaid tegemist on keerulise biotehnoloogia abil loodud valguliste molekulidega — antikehadega, mis Ravi valudega liigestes väga efektiivselt autoimmuunse põletiku. Kui ravi katkestada, võib haigus olla küll mõne kuu kontrolli all, kuid ühel hetkel ägeneb taas. Organismi immuunsüsteemil on mälu ja sellesse jääb haigus igavesti. Hormoonravi on ülimalt tõhus, kuid sellega kaasnevad väga suured kõrvalnähud — pikemal kasutamisel läheb inimese nägu paiste, luud hõrenevad, nahk muutub, tekib varakult silmakae, võivad tekkida seedetrakti haavandid jne.
Bioloogiliste ravimite puhul on tegemist üsna kiire toimega üliefektiivsete ravimitega, mis jõudsid Eestisse Hinna tõttu on Eesti Haigekassa seadnud piirangud, kui paljudele patsientidele saab ravi pakkuda.
Praegu on tõesti olukord selline, et peame enne bioloogiliste ravimitega ravi alustamist proovima ära kõik eelnevad ravimid ning kui oleme tõestanud, et patsient ei allu tavaravile, saame jätkata bioloogilise raviga. Hea uudis on aga Koor kohre ja liigeste jaoks, et juba nüüd on olemas ka samade toimeainetega nn biosimilarid, mille hind on mitu korda madalam.
See võimaldab meil rohkem patsiente ravida.
Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs.
Kas autoimmuunhaigusi saab kuidagi ennetada? Või tuleks kolida paremasse kliimasse? Teaduslikult ei ole seni õnnestunud tõestada, et suurematel laiuskraadidel oleks rohkem reumaatilisi haigusi kui väikestel laiuskraadidel.
Selge on aga see, et krooniline liigesehaige tunnetab ilmamuutust: haigus reageerib õhurõhumuutustele ning madalrõhkkonna tulles valutavad liigesed rohkem ja põletik võib süveneda. Iga inimene saab aga hoolitseda selle eest, et ta ei kahjustataks oma organismi immuunsüsteemi liigse koormamisega.
Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada. Eriti raske on põlvedel, sest peale keha kogumassi mõjuvad neile löögikoormused jooksmisel ja hüppamisel.
Viivitamata tuleb tähelepanu pöörata nii suuõõne- kui ka kurgumandlipõletikele ning muudele kroonilistele infektsioonidele, sest neil on autoimmuunhaiguste kujunemisele väga tugev mõju. Suitsetamine ei ole kahjulik ainult hingamisteedele või veresoontele, Ravi valudega liigestes põhjustab ka kroonilist liigespõletikku — reumatoidartriiti. Väga oluline on õigeaegne ravi alustamine! Paraku on nii autoimmuunsed liigespõletikud kui ka artroos potentsiaalselt invaliidistavad haigused.
Ravimata aktiivne reumatoidartriit lõhub liigesed 2—5 aastaga ja inimene on edaspidi kas voodihaige või ratastoolis. Välja ravida neid haigusi ei ole võimalik, kuid nende edenemist saab pidurdada. Nüüdisaegse raviga on sageli võimalik saavutada haiguse remissioon ehk täielik vaibeperiood haiguse kulus. Inimene saab elada oma igapäevaelu ilma valuta ja ta ei invaliidistu — see tähendab paremat elukvaliteeti ja püsimist töövõimelisena. Confido keskuses võtab vastu reumatoloog dr Kati Otsa.
Reumatoloog tegeleb peamiselt põletikuliste liiges- ja lihashaigustega ning süsteemsidekoe haiguste ravi ja diagnostikaga. Dr Otsa konsultatsioonile tasub pöörduda ka eksperdiarvamuse saamiseks olemasolevale diagnoosile või raviplaanile, täiendavate nõuannete saamiseks haigusega toimetulekul, krooniliste haiguste jälgimiseks ja regulaarseks järelkontrolliks.