Liigesepõletiku raviks kasutatakse põletikuja valuravimeid, vahel ka steroidhormoone. Vanemas eas võib hulgilihasepõletik tekkida keha vastusena vähkkasvajale. See häire on valgesõrmsus ehk Raynaud´ sündroom. Nendega nakatumine kulgeb nagu toidumürgistus ja otse loomulikult lihas- või liigesevalu ei seosta nendega mitte keegi. Tekkemehhanismid Puusavalu võib põhjustada pidevalt süvenev, liigeseid muundav ehk deformeeriv, lõpuks invaliidistav liigeshaigus.
Normaalne puusaliiges[ muuda muuda lähteteksti ] Normaalse puusaliigese anatoomias on reieluu ühenduses vaagnaga puusaliigeste abil.
Pallikujuline reieluupea mahub täpselt puusanappu pesa vaagnaluuskondised pinnad reieluupeal on kaetud kõhrega. Kui luud annavad piisava tugevuse, et kanda keharaskust, siis kõhred tagavad liikuvuse.
Tavapärase puusaliigese töötamist võivad mõjutada trauma ja haigused, nagu puusadüsplaasia, osteoartriit ja reumaatiline Luude ja liigeste haigused vaagnad.
Düsplaasiaga puusaliiges[ muuda muuda lähteteksti ] Düsplaasiaga puusaliigese puhul ei ole pallikujuline reieluupea vaagnaluus korralikult pesastunud. Reieluupea ei ole täpselt, vaid lõdvalt või osaliselt pesas sees.
Teiseks ei ole reieluupea tasane ja ümmargune, vaid moondunud, põhjustades liikumisel liigese ja kõhre kulumist. Sellega võitlemiseks parandab keha liigest, kasvatades uusi kõhresid, aga kuna see on üsna aeglane protsess, hakkab liigest mõjutama degradatsioon.
Selle tõttu tekivad liigesesse põletikkõhrekahjustused, paistetus ja valu. Sellest tekib tsükliline protsess: mida rohkem saavad liigesed kahjustada, seda rohkem kahju teeb ta ümbritsevatele kudedele ja luudele.
Liigese vaegareng võib ajaga hullemaks minna või jääda samale tasemele.
Puusa konditsioon annab ainukesena märku, kas tekib valu ning kas see mõjutab koera elukvaliteeti. Põhjused ja tagajärjed[ muuda muuda lähteteksti ] Puusadüsplaasiat võib põhjustada reieluupea, mis ei mahu korralikult vaagnapessa, või vaegarenenud lihased vaagna ümbruses. Puusadüsplaasiale on kõige vastuvõtlikumad just suured tõud, sest nad on raskemad, aga ka väiksemad tõud võivad selle all kannatada. Düsplaasiaga labrador Düsplaasiaga kaasneb liikumisel suur valu, mille vähendamiseks üritab loom võimalikult vähe kannatuse all olevat puusa liigutada.
Koer liigub siis ebaloomulikult, astub kahe jalaga korraga või kangelt. Düsplaasia põhjuseks peetakse pärilikkust, kuid uute teadmiste järgi võib mõju olla ka keskkonnal.
Keskkondliku mõju alla lähevad ülekaalulisus, vigastus kutsikaeas, sidemete rebend noores eas või korduv liigutus areneval liigesel näiteks igapäevane jooksmine kutsikaga. Kõige sagedamini puusadüsplaasia all kannatavad tõud on Newfoundlandi koeradSaksa lambakoeradretriiverid, rotveilerid ja mastifid.
Haigus võib esineda ka väiksematel tõugudel, nagu spanjelid ja mopsid.
See haigus kuulub seega kollagenooside ehk kollageenihaiguste hulka. Haiguse avalduste järgi jagatakse EDS tänapäeval üheksaks alatüübiks, kuid vaid mõne puhul neist on bioloogilise rikke olemus teada. Uuringute jätkudes õpitakse tundma uusi geenirikkeid ja täpsustatakse haiguste liigitust. Suuri vaevusi põhjustavat EDS-i esineb harva, kuid kergeid hälbeid normist on tõenäoliselt sageli. Nende sümptomite esinemine ja raskusaste on haigustüübiti erinev.