Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Alzheimeri tõve tekkeriski. Toimuvad kliinilised uuringud, praegu valdavalt sclerosis multiplexi, kui ühe sagedasema kesknärvisüsteemi haarava põletikulise haiguse valdkonnas.
Info Parkinsoni tõve kohta: www.
Aujeszky haiguse tõrje eeskiri
Muu parkinsonism Parkinsonistliku sündroomiga võivad kulgeda veel peaaju degeneratsiooniga kulgevad haigused nagu multisüsteemne atroofia, kortikobasaalne sündroom või supranukleaarne halvatus. Mõnedel juhtudel võib parkinsonistlik sündroom ilmneda elu jooksul tekkinud ajukahjustuse tagajärjel, näiteks pikaajalise ravimite kasutamise tagajärjel, siis nimetatakse häiret ravimindutseeritud sündroomiks või toksiliseks kahjustuseks.
Toksilist parkinsonismi võivad põhjustada krooniline mangaani, vingugaasi, fenoolide või metanooli mürgistus. Vaskulaarse parkinsonismi puhul on tegemist väikeste veresoonte kahjustusega teatud aju piirkonnas. Hüperkineesid Mõnede haiguste puhul esineb liigutusi liiga palju või liigutused ei allu inimese tahtele.
Põhjused võivad olla geneetilised, nt Huntingtoni tõve või düstoonia või mõne ainevahetuse häire, nt Wilsoni tõve, korral või seotud autoimmuunse haigusega. Kõik haigusjuhud vajavad kompleksset interdistsiplinaarset käsitlust mitme valdkonna spetsialistidega neuroloogid, geneetikud, immunoloogid, neurokirurgidkes kõik on TÜK-s olemas.
Treemoril kui ühel sagedaseimal neuroloogilisel motoorikahäirel on erinevaid tüüpe, mida eristatakse põhiliselt nende Salvestab haige haigusi ja sageduse järgi.
Eristatakse rahutreemorit, aktsioonitreemorit, asenditreemorit ja kineetilist treemorit, Mis on liigeste ravi alusel kirjeldatakse sündroome.
Haigus- või hoolduslehe täpsem pikkus selgub arutelus perearstikeskusega.
Kliinilist diagnoosimist täpsustab ENMG-uuring. Sõltuvalt treemorite vormist ja tremoroossest sündroomist võib mõelda erinevatele haigustele. Paljusid treemoreid on võimalik ravida. Lisaks on düstoonia ja treemori Salvestab haige haigusi võimalik kasutada elektrilist ajustimulatsiooni, milleks sobivate haigete valik toimub neuroloogia ning edasine käsitlus neurokirurgia osakonnas.
Harvematest haigustest võikski ära märkida Huntingtoni tõbe - geneetilist haigust, mille puhul tekib mälu halvenemine ja kujunevad välja liikumishäired, mis oluliselt segavad igapäevast elu.
Huntingtoni tõvega inimesed ja nende pereliikmed võivad saada informatsiooni nii oma haiguse kohta, kui edasise elu korraldamiseks ka geneetikult. Dementsused Dementsus on mälu, vaimsete võimete ja igapäevategevustega Salvestab haige haigusi süvenev halvenemine niivõrd, et inimene vajab kõrvalist abi.
Dementsus võib esineda mitmete erinevate närvisüsteemi kahjustuste korral, näiteks neurodegeneratiivsete haiguste puhul Alzheimeri tõbi, frontotemporaalne dementsus, Lewy kehakeste dementsus jnepeaaju kasvajate, krooniliste peaaju traumade või korduvate ajuinfarktide tõttu.
Viirus vs haigus
Dementsuse käsitlemisel on kõige olulisem diagnoos, sest see annab võimaluse otsustada ravi üle. Et dementsuse puhul esineb nii neuroloogilisi kui ka käitumishäireid, siis on oluline mitmete erinevate valdkonna spetsilistide neuropsühholoog, neuroloog, psühhiaater, logopeed, vajadusel geneetik koostöö.
Seoses rahvastiku vananemisega kasvab neurodegeneratiivsete närvihaiguste sagedus, dementsusega kulgevatest haigustest on kõige sagedasem Alzheimeri tõbi sagedusega kuni juhtu elaniku kohta. Alzheimeri tõve käsitluse kohta on avaldatud Harvem esinevatest haigustest esineb frontotemporaalset dementsust - neurodegeneratiivne haigus, mille puhul närvirakkude kahjustus algab otsmiku- ja oimusagatest.
Haigetel esineb sageli käitumishäireid, kõne taandarengut ja hilisemas staadiumis mäluhäire. Haigus esineb reeglina vanuses eluaastat, paljudel juhtudel on tegemist geneetilise haigusega ja sel juhul on vajalik geneetiline nõustamine. Lisaks võib dementsuste kohta leida infot: www.
Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus. Patsiendijuhendi eesmärgiks on tõsta Alzheimeri tõvega inimeste ja nende lähedaste teadlikkust seisundi põhjustest ning seisundiga toimetulekust. Sissejuhatus Paljud inimesed kogevad elu jooksul, et nende mälu ja tähelepanuvõime ei ole nii hea kui sooviks. Sageli on see mööduv nähtus, mis on kaasnenud stressi, ärevuse, depressiooni või vähese magamisega. Vanemas eas hakatakse rohkem unustama.
Motoneuroni haigused Motoneuroniks nimetatakse närvirakke, mis paiknevad ajukoores, ajutüves või seljaaju eessarves, ja selle kiude, mis viivad närviimpulsse seljaajust lihastele. Ajukoores esinevaid motoneuroneid nimetatakse ülemiseks motoneuroniks ning seljaajus ja ajutüves paiknevaid alumiseks motoneuroniks.
Sõltuvalt motoneuronite haaratusest eristatakse kliiniliste alavormidena primaarset lateraalskleroosi PLSprogresseeruvat lihasatroofiat PMAprogresseeruvat bulbaarparalüüsi PBP ning amüotroofilist lateraalskleroosi ALS. Amüotroofiline lateraalskleroos Amüotroofiline lateraalskleroos on üks motoneuroni haiguste rühma kuuluv haigus, mille korral tekib seni teadmata Salvestab haige haigusi lihasnõrkus ja lihaste kõhetumine. Tegemist on kiiresti progresseeruva närvisüsteemi haigusega, mille esinemise sagedus on umbes 6 juhtu elaniku kohta.
ALSi korral on tegemist progresseeruva ülemise ja alumise motoneuroni kahjustussündroomiga.
Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele (PJ-G/24.1-2018)
Ülejäänud juhtudel on tegemist bulbaarse algusega haigusega, mille korral tekib esmalt kõne- ja neelamishäire. Keskmine vanus ALS haigestumisel on 55 eluaastat. Haiguse tekkepõhjus on siiani ebaselge, kuid erinevate uuringute alusel avaldub haigus suurema tõenäosusega vanemas eas, meestel sagedamini kui naistel ning sagedamini inimestel, kelle perekonnas on haigust varem esinenud. On kirjeldatud üle erineva geeni, mis võivad olla seotud ALS haigestumisega.
Diagnostika haiguse varases staadiumis osutub sageli keerukaks, sest sümptomid võivad olla varieeruvad ja mittespetsiifilised. Keskmine aeg sümptomite tekkest diagnoosini on kuud. Harvem esinev haigusvormi korral tekivad lihasnõrkus, lihaste kõhetumine, nahaalused valutud lihastõmblused ehk fastsikulatsioonid ja lihastoonuse langus.
Aujeszky haiguse tõrje eeskiri1 Vastu võetud Üldsätted 1 Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised Aujeszky haiguse ennetamiseks ja tõrjeks.
Samaaegselt võib ilmneda lihastoonuse tõus, elavad kõõlusperiostaalrefleksid ning patoloogilised refleksid. Esmassümptomiks võib olla ühe käe või jala nõrkus, mida haiged märkavad siis, kui asjad ei püsi enam käes või tekivad komistamised ja kukkumised.
Samal ajal märgatakse tavaliselt ka labakäte- ja jalgade lihaste kõhetumist ning kaalu langust.
Esimeseks sümptomiks võivad olla ka tahtmatud Salvestab haige haigusi. Kolmandikul tekib esmassümptomina neelamis- ja kõnehäire.
Põhinavigatsioon
Kõne muutub pudistavaks, hääl vaikseks. Paaril protsendil haigetest avaldub haigus esmaselt hingamislihaste nõrkusega. Tavaliselt tekivad hingamishäired siiski haiguse hilises staadiumis nagu ka kõnevõime kadumine ning võimetus neelata. Tavaliselt haigus progresseerub kiiresti. Erinevate ravimuuringute käigus on püütud leida ALS kulgu pidurdavat haigusespetsiifilist ravimit, kuid siiani on kogu maailmas kasutusel vaid üks ravim - rilusool, mille efekt on tagasihoidlik.
Info amüotroofilise lateraalskleroosi kohta: alseesti.
Sclerosis multiplex ja teised demüeliniseerivad haigused Osakonnas tegeletakse kõigi põletikuliste kesk- ja perifeerse närvisüsteemi ning närvi-lihashaiguste diagnostika ja raviga. Siia kuuluvad autoimmuunsed ja teised immuunvahendatud närvisüsteemi haigused, infektsioonidega seotud seisundid ning süsteemsete haiguste neuroloogilised avaldused.
Neuroimmunoloogiliste haiguste mehhanismid on erinevad ja nende ravi on tihti spetsiifiline. Pidevalt lisandub uusi immuunteraapia ja bioloogilise ravi võimalusi. Ravitegevus on tihedalt seotud teadus- Sormede traumaatiline artriit õppetööga.
Neuroloogia osakond
Toimuvad kliinilised uuringud, praegu valdavalt sclerosis multiplexi, kui ühe sagedasema kesknärvisüsteemi haarava põletikulise haiguse valdkonnas. Sclerosis multiplex SM on krooniline autoimmuun-põletikuline haigus, mis kahjustab pea- ja seljaaju juhteteid isoleerivat müeliinikesta, aga ka närvirakke.
Haiguse käigus tekivad aju erinevates piirkondades põletikukolded, mis aja jooksul armkoestuvad - sellest pärineb haiguse ajalooline nimetus.