Liigesevalu esineb küllaltki sagedasti. Haigust kutsutakse krooniliseks siis, kui asjakohane ravi ei too kaasa täielikku paranemist, vaid nähtude leevendumise ja laboratoorsete analüüside paremad näidud. Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks. Kui haigus on väga kaugele arenenud ja liigesed niivõrd moondunud, et segavad lapsel liikumist, riietumist, söömist ja enesega toimetulekut, tehakse vastavalt vajadusele liigeseid korrigeerivaid operatsioone. Kui last ravitakse baas- ehk põhiravimitega, tuleks kaitsepookimine elavaid mikroorganisme sisaldavate vaktsiinidega edasi lükata, et vältida nõrgenenud vastupanuvõime tõttu infektsiooniriski.
Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine
Haigestuda võib igas vanuses, kuid kõige sagedamini algab see väikelapse- või murdeeas. Inimese immuunsüsteem kaitseb organismi haigustekitajate, st. JIA korral põhjustab liigesepõletiku immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon, mille tõttu immuunsüsteem ei suuda eristada võõraid rakke enda omadest ning ründab neid organismi kudede ja rakkude kaitsmise asemel.
JIA ja sellega sarnaseid haigusi kutsutakse ka autoimmuunhaigusteks ehk haigusteks, mille puhul immuunsüsteem töötab organismi enda erinevate elundite, antud juhul peamiselt liigeste vastu. JIA ja teiste autoimmuunhaiguste täpset tekkemehhanismi ei teata.
JIA ei ole pärilik haigus, sest see ei kandu otse vanematelt lastele. Pärilikkusfaktorid võivad suurendada haigestumisriski.
Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte. Liigesepõletik avaldub valu, paistetuse ja liikumispiiratusena. Idiopaatiline tähendab, et haiguse põhjust ei teata, vallandavateks teguriteks võivad olla infektsioon, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus või väliskeskkonna mõjud. Juveniilne tähendab, et haigusnähud tekivad enne eluaastat. Haigust kutsutakse krooniliseks siis, kui asjakohane ravi ei too kaasa täielikku paranemist, vaid nähtude leevendumise ja laboratoorsete analüüside paremad näidud.
On vähe tõenäoline, et samas peres on kaks juveniilset artriiti põdevat last. Kui liigesepõletik algab alla aastasel lapsel, kestab vähemalt kuus nädalat — mis eristab seda viiruslike põletike järgselt esinevatest lühiaegsetest liigesepõletikest — ning selle põhjust ei teata ehk siis kui kõik muud liigesepõletikku põhjustavad haigused on välistatud, kasutatakse liigesehaigusest rääkides nimetust juveniilne idiopaatiline artriit ehk lapseea reumaatiline liigesepõletik.
Seega eeldab haiguse diagnoosimine pikka aega kestnud liigesepõletikku, kus eelteadmiste, arstliku läbivaatuse ja laboratoorsete uuringute abil on muud haigused välistatud. Liigesõõnt ümbritsev tavaliselt väga õhuke liigesekelme ehk sünoviaalkelme hakkab paksenema ja täituma põletikuliste rakkudega. Samal ajal suureneb liigeseõõnes oleva liigesevedeliku hulk ja muutub põletikuliseks.
Tagajärjeks on liigese paistetus, valu ja liikumispiiratus. Liigesepõletiku tüüpiliseks tunnuseks on pikema puhkuse järgne liigeste kangus, mida esineb kõige rohkem just hommikuti. Enamasti püüavad lapsed valu leevendamiseks liigest kergelt kõveras hoida. Ravi saamata võib põletik liigest kahjustada kahel viisil: Liigesekelme võib muutuda väga paksuks, sellele tekib pannus, mis kasvab liigese servadest vaba kõhrepinnaga kokku ja katab selle.
Liigesevalu vajab uurimist!
Edasi kahjustavad aegamisi liigesekõhred ja luud. Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini.
JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põhjal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed. Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik.
Liigeseid ei pea reeglina lihtsalt niisama uurima, kuid liigesevalu korral tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, eriti kui valuga kaasneb turse või hommikuti liigesejäikus, mis kestab viiest kuni kümne minutini. Liigesevalu esineb küllaltki sagedasti. Valu võib olla seotud traumaga, tingitud biomehaanilistest häiretest, põletikust liigestes, liigeste kulumisest jne.
Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal. Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks. Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel.
Ravi on iga lapse jaoks individuaalne.
Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks. FOTO: Panther Media Osteoartroosiga on tegemist 12 protsendil inimeste liigesehaiguste juhtudest ning see põhjustab eakatel kõige sagedamini liikumisvõime kaotust. Ameerikas tehtud statistika järgi elab USA-s inimest, kes ei suuda just osteoartroosi tõttu kõndida isegi magamistoast vannituppa.
Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel.
Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused.
Juveniilne idiopaatiline artriit | kavilda.ee
Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Liigesevalu esineb küllaltki sagedasti.
Valu võib olla seotud traumaga, tingitud biomehaanilistest häiretest, põletikust liigestes, liigeste kulumisest jne. Üks viise, kuidas liigesevalu uurida, on MRT ehk magnetresonantstomograafia.
Kuidas näeb välja kogu protseduur läbi patsiendi silmade, seda me teile lähemalt räägimegi. Kui uuringule tulla, tuleb arvestada mõningase ajakuluga.
Uuring võib võtta aega kuni 50 minutit. Esimest korda MRT aparaati nähes meenutab see mingit seadeldist kuskilt ulmefilmist.
Mammograafia kliinikus on lausa kaks magnetresonantstomograafi, millest üks on mõeldud spetsiaalselt liigeste uurimiseks. Uuringule tulles eelista mugavat, pigem sportlikku riietust. Arvesta, et uuringuruumi ei tohi kaasa võtta metallist esemeid, mis sisaldavad magnetilisi metalle nt rauda. Uuringud on näidanud, et kui alla aastaste seas oli seda haigust kahel protsendil, siis 45—aastaste hulgas juba 30 protsendil ja üle aastastest koguni rohkem kui l.
Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine - Uudised - Sakala
Mis liigub, see kulub Suured liigesed, nagu põlved ja puusad, on kogu aeg koormatud. Samuti saavad palju koormust labakäed ja sõrmed, millega me tööd teeme. Liigesekõhre pinnale tekivad selle toimel haavandid, mida röntgenipildilt ei näe.
Hiljem need küll paranevad, kuid haavanditega kaasnevad liigesepilu vähenemine ja kõhre paksenemine.
Nahale tekkinud haavast jääb silmaga nähtav arm. Umbes samasugused muutused toimuvad ka liigeses, kuigi silmaga neid ei näe.
Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
Alles hiljem võib röntgenipildilt märgata, et liigesepilu on kitsenenud ja -pinnad paksenenud. Inimene ise tunneb siis juba valu ja tema liigesed ei liigu enam nii hästi kui varem. Valu ilmutab end esialgu üksnes niisugusel juhul, kui liiges on koormatud, kuid võib protsessi edenedes vaevata inimest ka puhkeajal ja hakata segama und. Esmane osteoartroos tekib tervele liigesekõhrele. Soodustavad tegurid on ülemäära suur kehakaal ja raske füüsiline töö — eriti niisugune, mille puhul korduvate liigutustega koormatakse kogu aeg üht ja sama liigest.
Juveniilne idiopaatiline artriit
Teisest osteoartroosi põhjustavad traumad, ainevahetushaigused, kõrvalkilpnäärme hädad, suhkurtõbi, rasvumine, kilpnäärme vaegtalitlus ja teised endokriinhaigused, varem põetud liigesehaigused, neuropaatilised tõved ja pikaajaline liikumatus. Analüüsid on korras Diagnoos põhineb patsiendi kaebustel, seisundi kirjeldusel ja röntgenipiltidel. Laborianalüüsides tavaliselt olulist muutust ei ole ja põletikunäitajad võivad olla normipärased.
Sageli küsitakse, kuidas saavad analüüsid olla korras, kui valu on nii suur, aga nii see ometi on. Protsess on degeneratiivne ja paikne ega põhjusta enamasti organismi üldseisundi muutusi.
