Seni ei ole päikeseenergiale makstavad toetused olnud kuigi märgatavad. Sel puhul on targem taanduda, lohutades enda mõttega, et targem annab järele. Ja selles mõttes oleks terve mõistuse roll selles, et rääkida asjadest ilma poliitvahuta ja silmamoondamiseta, otse. Kohe siiski kontrollime. Keskmise linnainimese jaoks on muld see mustjas asi, mis on aiamaal peenarde peal ja siis see veel ka, mida müüakse aianduspoes suurtes kilekottides.
Sa oled sõjaaja laps. Isegi täna on tunne, et need inimesed on kuidagi isemoodi.
Kes on sõda ise või selle tagajärgi näinud, see vaatabki asju natuke teise pilguga. Sõda jääb kuskil alateadvuses alati sinuga. Kui me täna siin viriseme, siis me vaatame ikka tänase Soome või Rootsi poole. Me ei mõtle end kuskile Aafrikasse, kus inimesed mõnel pool pole juba mitu inimpõlve muud näinud kui sõda. Või kui tihti me mõtleme ennast Afganistani? Või kas või sõjaaegsesse Maksmise loll paikesel Need, kes sõda on näinud, ei unusta seda Mina olin toona liiga väike, et vahetult sõda mäletada.
Küll aga mäletan hästi seda, mis järgnes. Ma nägin oma Kolõmalt naasnud isa esimest korda, kui ma olin juba aastane. Sõja järel olin venna ja õega sugulaste juures. Mind siiani ei jäta öö, kui ma olin 7-aastane ja koos õega vanaisa juures Maksmise loll paikesel talus. Ja Analoog Glukosamiin ja kondroitiin vanaisa ja vanaema ära viima.
Vanaisa kodus polnud, ta oli kusagilt kuulnud Mõeldi, kes vanaema ikka võtab. Aga ka vanaema võeti kaasa. Oleme õega siiamaani mõelnud, miks meid jäeti Kes on sõda ja selle tagajärgi näinud, hindab seda enam, et meil on rahu, ja tahab, et see rahu ei oleks mitte ainult siin, vaid ka igal pool mujal ilmas.
Õppisid küll juristiks, ent kui sinu esinemisi kuulata — näituseks Riigikogus — on need küllaltki kirjanduslikud. No ilmselt on siin jälle mängus natukene annet, mis pärit isalt, kes oli Lääne-Virumaal üle 30 aasta luterliku kiriku pastor.
Isa oli kõva kõnemees, minu hinnangul pidas ta oma parima jutluse oma Nii et mul on veel ligi paarkümmend aastat aega oma kõnelemise oskust lihvida.
Eks riigikontrolöri amet on üsna sarnane pastori omaga — muudkui räägid ja räägid kantslist oma sõnumit, räägid teatud põhimõtetest aasta, kaks, kolm, kümme. Ja ühel päeval näed, et midagi on sellest sõnumist aja jooksul kuulajatele ka külge jäänud, Maksmise loll paikesel avaldanud. Pean tunnistama, et ma ei ole siiski enam sellises vormis, mis omal ajal, kui pidasin nõukogude õiguse loenguid omaaegse riikliku kunstiinstituudi ja konservatooriumi tudengitele, mõnikord 8 tundi päevas jutti.
Seal olid mul loengus paljud praegused tuntud näitlejad, Maksmise loll paikesel, kunstnikud. Magama ma neil igatahes ei lasknud jääda, nii kõva mu hääl ikka oli. Muide, ka kunstiakadeemia praegune rektor Signe Kivi on minu tudeng. Olid ikka ajad Mulle tundub, Maksmise loll paikesel Maksmise loll paikesel meeldib provotseerida! Ma ei ütleks nii Ma tahan lihtsalt, et minu öeldule oleks ka mingi reaktsioon. Selle saavutamiseks tuleb mõnikord vinti natuke peale keerata. Tuim kalasilmadega vastuvaatamine on kõige jubedam.
Sõna jõud on ju ainus, mis riigikontrolöril on, muud ei midagi. Riigikontrollil pole ju mingeid hoobi sundida kedagi midagi tegema, ja see ongi väga õige. Sellest ei taheta aga aru saada.
Kui loll võib inimene olla? Pihtimus | Tule metsa!
Isegi kui ma esinesin aastaid tagasi oma iga-aastase ettekandega Riigikogus, siis suure osa küsimustest, mis mulle parlamendi liikmed esitasid, võib kokku võtta nõnda: jah, kõik, millest te räägite, on väga õige, aga öelge, milliseid funktsioone, milliseid õigusi oleks teil juurde vaja, et te suudaksite oma ettepanekud ellu viia.
Öelge, millist võimu on Riigikontrollile juurde vaja. Ja ma nägin paljude parlamendi Maksmise loll paikesel silmist kummastust, omamoodi uskumatust, kui ma püüdsin selgitada, et minu arvates ei ole meile üldse mingeid täitevhoobasid vaja anda. Meie asi on tuua probleemid parlamendi ette ja parlamendi asi on leida lahendused, muuta vajaduse korral seadusi ja teisi õigusakte, nõuda aru jne.
See on nende töö, tehku ise seda, ärgu üritagu oma tööd kellegi teise kaela veeretada. Riigikogulased said sinu käest kaigast — nad ei saavat aru eelarvest ega sellest, kellele ja miks raha jagavad. Kas sina saad eelarvest aru? Kui ütled jah, siis oled ikka väga kõva Maksmise loll paikesel. Peaks soovitama sind uuele riigikontrolörile finantsanalüütikuks Ei saa aru!
Maksmise loll paikesel ka enam eelarvest jagu ei saa. Ja hiljuti ütles mulle üks meie finantsaudiitoritest, kes on, julgen väita, väga kõva tegija, et Eesti eelarve on muutunud üha tehnilisemaks ja muutub lähiajal toimuva info esitamise reformi tõttu isegi spetsialistile väga raskesti hoomatavaks, ma reakodanikust parem ei räägigi.
Eelarve täitmise aruandega pole eelarve niikuinii võrreldav erinevate koostamispõhimõtete tõttu. Maksmise loll paikesel kui kõik on nii keeruliseks läinud, siis mis rõõmud Riigikogu liikmetele jäävad — jääbki see väike rõõmuke, et lepitakse valitsusega taas kokku üks ports raha, mille kõrgesti austatud rahvasaadikud saavad mööda oma kohalikke koolikatuseid, ujulaid, purskkaeve, seltsikesi ja muid selliseid objekte laiali puistata.
Ja siis saavad nad end upitada: näete — mina tõin teile raha. Miks on poliitikutel Eestis võimalik esitleda maksumaksja rahaga investeeringute lubamist justkui isiklikku kingitust? Aga sellepärast, et valijad aktsepteerivad seda ja plaksutavad, Maksmise loll paikesel, et see või teine poliitik heategijana tõi koolile uue katuse või vallale ujula.
Või et see Maksmise loll paikesel teine poliitik isiklikult on pensionäride hea haldjas. Kui valijad sellise poliitiku välja vilistaksid, ei julgeks poliitikud ju nii käituda.
Tants põlevkivikatla ümber - Arvamus - Põhjarannik
Kohalikud lehed on pärast riigieelarve vastuvõtmist Valu liigeste retseptid poliitikute kelkivaid lugusid: kuidas näe, meie, Maksmise loll paikesel X valitud Riigikogu liikmed, selle ja teise erakonna liikmed tõime raha sellele ja teisele objektile. Need kelkijad unustavad ära põhiseaduse, mis ütleb, et Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga.
See vaba mandaadi põhimõte tähendab ka, et Riigikogu liige ei ole Eesti mingi kindla piirkonna, näiteks valimisringkonna või valijaterühma esindaja.
Ta peab arvestama laiemaid huve, mitte muutuma mingiks kohapealsete ja kohati väga kolklike huvide esindajaks Toompeal. Riigikontrolörina töötasid Maksmise loll paikesel kaks ametiaega. Kümme aastat on küllaltki pikk periood. Kuidas see kohe ja kiirelt kokku võtta? Ma arvan, et olen selle kümne aastaga saanud veel kord kinnituse selle kohta, et seisukoht sõltub istekohast ja maailm pole mustvalge.
Ma pean tunnistama, et ega minust südames isegi selle kümne aastaga päris lõplikult riigikontrolöri ei saanud. Eks ma olen jäänud oma hinges ikka rohkem kantsleriks. Ma arvan, et see on tegelikult kasuks tulnud, sest see on aidanud mul riigikontrolörina näha asju samal ajal ka auditeeritava silmade läbi.
Saada paremini aru sellest, miks on täitevvõim tegutsenud just nii, nagu ta on, mitte ehk sel viisil, nagu Riigikontrolli kujutluses asi võiks käia. Ja nii on mul kergem olnud nende kahe vaatepunkti vahel tasakaalu leida. Saatus on ikka teinekord tõesti imelik — ndate esimesel poolel oli Riigikontrolli Valu artroosi liigendite tootlemine säte, mis võimaldas esitada auditeeritaval, kes ikka üldse ei olnud Riigikontrolli aktiga nõus, spetsiaalse kaebuse riigikontrolöri nimele.
Neid kaebusi esitati ülivähe, vist üldse kolm-neli tükki kogu ajaloo jooksul. Ja juhtus nii, et terava kaebuse esitasid toonasele riigikontrolörile Hindrek Merile eri ajal kaks meest: justiitsministeeriumi Maksmise loll paikesel Juhan Parts ja justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir. Ma kirjutasin, et kontrolliakt on ebatäpne, sisaldab subjektiivseid hinnanguid, suvalisi analüüse, mis ei iseloomusta ministeeriumi majandustegevust õiglaselt.
Maksmise loll paikesel mul oli väga hea meel, kui meil õnnestus leida hea vastuargument Riigikontrolli pidevale nurinale, et justiitsministeerium maksab noortele juristidele, kes kandsid ndate algul tohutut seadusloome koormat, lisaks tavapalgale selle töö eest veel kõvasti lisa.
Mõtteid ja kogemusi metsatöödelt, metsaelust ja metsateemadel.
No tehku seadusi oma Maksmise loll paikesel palga eest! Me väitsime siis Riigikontrollile, et tegu on autoriõiguste ostuga Berni autoriõiguse konventsiooni mõistes. Omal ajal ma palusin justiitsministeeriumi kantslerina Riigikontrolli inimesi kohtumisele spetsiaalselt ministeeriumi majja ja rivistasin nende paari inimese vastu laua taha kümmekond inimest meie poolt, et süvendada neis ebakindlust, sest nii-öelda võõral territooriumil tunneb inimene end alati ebakindlamalt.
Viimased kümme aastat olen ma rääkinud omakorda Riigikontrollis, et ärge laske end meelitada probleemsete juhtumite puhul nii-öelda auditeeritava territooriumile, kutsuge nad vastupidi siia, Riigikontrolli.
Selline on Uhendite kosmonergergeetiline ravi elu.
Istekoht ja seisukoht. Nagu tead, jõudis mees, kelle masendusliige sa Riigikogus oled, Juhan Parts, Riigikontrolli majja tööle Me mõlemad sattusime äkitselt n-ö vastaspoolele. Eks eriti teravalt sai seda istekoha-seisukoha probleemi omal nahal tunda Juhan, kes läks ju hiljem peaministriks. Ühes intervjuus Riigikontrolli teemal ütles Juhan aga välja mõtte, millega ma olen väga nõus.
Ta ütles, et Riigikontrolli olemus ongi olla oma ajast natuke ees, olla omamoodi survegrupiks, kes tõukab valitsust paremate ja mõistlikumate lahenduste poole. See ongi nii. Ja riigikontrolöri roll on leida see kõige mõistlikum tasakaalupunkt reaalse elu ja Riigikontrolli vaate vahel.
Ja see on teinekord väga raske. Aga olgu. Mida riigikontroll siis õigupoolest kontrollib?
Mida kontrollib Mulle ei meeldi see kontrolli-sõna eriti. Meie eesmärk ei ole minna otsima vigu, vaid meie eesmärk on minna ja veenduda, et asjad on korras. Ja üheks meie tööks on öelda, kas valitsus räägib parlamendile oma tegevuse ja maksumaksja raha kasutamise kohta õigust. Meie asi on olla parlamendile n-ö teise vaatepunkti andja.
See võib mõnikord valitsuse infoga kokku langeda, mõnikord olla aga risti vastupidine. Ja parlamendi asi on siis püüda erineva info pinnalt see tõde leida, muidugi, kui tegelikkuses on neil tahtmist tõde teada.