Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid, vääveldioksiid, tolm, suits jm. Kasutatud taskurätt tuleks visata koheselt suletud kaanega prügikasti ja puhastada seejärel käed. Ajakirjas Pediatrics ilmunud uurimuse kohaselt moodustasid lapsed ja noored 8. Kui lihas on nõrk, siis liiges ei liigu.
Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate tolmel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga IgE. Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega.
Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha IgEmis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained.
Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise lööve, nohu, astmahoog. Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon. Mittespetsiifilist reaktslooni põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu saastunud õhk, tubakasuits, teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised põletikukolded soodustavad allergia teket või ägestavad juba olemasolevat allergiahaigust.
Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.
- Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne.
- Haiget polve dislokatsiooni
- Vahendid liigeste vasimusest
- Ravi liigeste haigused
Elamutolm Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev.
Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid.
Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast varasel kevadel võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul.
Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool jaanipäeva paiku. Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks.
Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju 1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon.
Samal teemal
Surnud on kolm vanemaealist inimestest. Terviseameti hinnangul võib olla nakatunute tegelik arv oluliselt suurem. Osa nakatunutest olid viibinud eelnevalt riskipiirkonnas, kuid viiruse levib ka nüüd kogukondades.
Sellega seoses tõstis terviseamet ohutaset.
Main navigation
Kui varem oli eesmärgiks välja selgitada uusi juhtumeid ja leida nendega kontaktis olnud inimesi, siis nüüd keskendutakse põhiliselt haiguse leviku piiramisele. Kokku on uuritud üle 11 proovi. Kui palju nakatunutest sureb? Riikide lõikes on olnud suremuskordaja maailmas äärmiselt erinev.
Kui näiteks Itaalias oli surnud märtsi lõpuks miljoni inimese kohta inimest, siis Saksamaal vaid 2,5. Laias laastus mõjutab seda nii rahvastikupüramiid, tervishoiusüsteemide võimekus ja kohaliku haiguspuhangu kulg. Senise statistika põhjal surevad koroonaviiruse mõjul eeskätt vanemaealised. Kui Itaalias oli nakatunute keskmine vanus 63 aastat, siis Saksamaal Ikka ja jälle ei sure inimesed mitte otseselt koroonaviiruse, vaid nakkuse mõjul tekkinud teiseste tervisehädade tõttu.
Nõnda on tähtis riigi võimekus hoolitseda kriitilisse seisu sattunud patsientide eest. Kui viirus levib kogukondades kiiresti, võib nakatunute üldhulk üle koormata isegi muidu heal järel tervishoiusüsteemi.
Suremuse jooksvalt hindamine on veelgi raskem. Ühtpidi erinevad riikide lõikes kriteeriumid, mille alusel teste tehtakse. Näiteks võivad selle tulemusel tervishoiusüsteemide huviorbiiti sattuda just raskemad juhtumid. Teisalt ei jõua kõik diagnoosi saanud patsiendid haigust suremuskordaja arvutamise ajaks seda läbi põdeda.
Header top
Mõningaid järeldusi saab siiski teha. Hiina esimese 44 nakatunu põhjal kasvas suremuskordaja järsult enam kui aastaste seas. Üle aastastest nakatunutest suri juba ligi 15 protsenti. Enamasti kulgeb haigus kergemalt. Enam kui 80 protsenti koroonaviirusega nakatunud inimestest põeb haiguse läbi tõsisemate kaebusteta.
Piret Laksonreporter Sageli peab läbima palju uuringuid enne, kui arst diagnoosi paneb. Ent mõnikord on arstidel mõnda haigust sama keeruline kindlaks teha kui patsientidel endal. Allpool on välja toodud 15 haigust, mida on arstidel sageli väga keeruline diagnoosida.
Hiina haiguste kontrolli- ja tõrjekeskuse 72 patsiendi haiguslugu hõlmanud analüüsi põhjal suri nakatunutest 2,3 protsenti. Hiljutisemate andmete põhjal ulatus riigis suremuskordaja nelja protsendini. Väljaspool Hiinat nakatunutest suri Maailmas tervikuna oli Täpsemalt saab täpse suremuse määramisega seotud raskustest siit. Võrdlusena sureb tavalisse grippi haigestunutest vähem kui 0,1 protsenti. Gripi järel tekkinud kopsupõletikku haigestunutest sureb sõltuvalt tüvest 4—10 protsenti.
Surmariski kasvatavad oluliselt kroonilised haigused. Nakatumise ajal südame-veresoonkonnahaigusi põdenud patsientidest suri Hiinas iga kümnes. Vastavalt diabeedi ja krooniliste hingamishaiguste all kannatanud inimestest suri 7,3 ja 6,3 protsenti, kõrge vererõhuga patsientidest kuus protsenti. Itaalias avaldatud uuring näitab, et 99 protsenti koroonaviirusesse surnud haigetest põdesid kas ühte või enamat kroonilist haigust.
Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
Samuti näitas uuring, et surnud haigete keskmine vanus on 80,5 aastat. Mitte ühtegi surmajuhtumit ei esinenud vanusegruppides 0—29 aastat.
Alla ühe protsendi jäi see ka alla 30—aastaste seas. Samas oli üle aastaste suremuskordaja 20 protsenti. Osa kergematest haigusjuhtumitest võivad jääda ametlikus statistikas kajastamata.
Põhjapoolkeral langeb viiruse levik lisaks kokku gripihooajaga. Sarnaste sümptomite tõttu võidakse kirjutada veel osad juhtumid gripi arvele. Haiguse kulg oleks seeläbi arvatust leebem. Haiguse täpne surmavus võib selguda seetõttu alles pärast pandeemia lõppu või aastaid pärast seda.
Lapsed näivad esialgsete teadustööde põhjal põdevat haigust läbi kergemalt. Ajakirjas Pediatrics ilmunud uurimuse kohaselt moodustasid lapsed ja noored 8. Neist üle 95 protsendi haigus kulges asümptomaatiliselt, kergelt või mõõdukalt.
Kõigist koroonakahtlusega lapsest kulges raskelt viie protsendi haigus, nakatunust 13 sattusid kriitilisse seisu. Kas viirus on rasedatele ohtlik ja saab kanduda emalt lootele? Maailma Tervisorganisatsiooni naise haiguslugu hõlmanud raporti kohaselt tekkisid tõsised sümptomid kaheksal protsendil.
Kriitiliseks muutus neist kahe seisund. Teisisõnu ei põe rasedad haigust läbi tõsisemalt. Raportist sõltumatult ajakirjas The Lancet ilmunud üheksat naist hõlmanud uuringust nähtus, et viirus emalt lootele kanduda ei saa.
Nendest kuuest ainest aga loobu!
Samuti ei leitud viirust emapiimast, nabanööriverest ega lootevedelikust. Igaks juhuks kasutati laste ilmale toomiseks sünnitusel siiski keisrilõiget. Keskmiselt võtab inimestel haigusest tervenemine kaks nädalat. Raskete, kriitiliste juhtumite ja tüsistuste tekkimisel puhul võib see võtta kolm kuni kuus nädalat. Esialgsetel andmetel muutub haigestunute seisund raskeks või kriitiliseks ühe nädalaga.
Surm võib saabuda 2—8 nädalaga. Eestis on kinnitatult tervenenud 20 nakatunut. Kus ja kui palju inimesi on praeguseks nakatunud? Umbes neljandik üle nakatunust elavad Hiinas või Itaalias. Euroopas on kinnitatud 48 riigis kokku üle haigusjuhu, neist enamik Itaalias ja surnud on haigusesse üle 22 inimest. Sarnaselt Zika viirusele või seagripile võib aga osa inimestest haiguse läbi põdeda endale märkamatult.
Täpne nakatunute arv tuleb seetõttu välja epidemioloogilistest uuringutest täiendavate vere- ja süljeproovide uurimisel. Eestis teatati esimese koroonaviiruse juhtumi avastamisest Kust viirus alguse sai? Haiguspuhangu epitsenter asub Hiinas Wuhani linnas, kuid viiruse genoomi põhjal levis see esmalt nahkhiirte seas. Esimene viirusega nakatunu sattus Wuhani haiglasse Populaarse oletuse kohaselt kandus viirus loomalt inimesele Huanani mereandide- ja elusloomaturul.
Sama turgu külastasid kaks kolmandikku esimestest haiglasse sattunud nakatunutest. Idee lõplikuks tõestamiseks napib andmeid.
- Hiina haiguste kontrolli- ja tõrjekeskuse 44 nakatunut haaranud analüüsi põhjal polnud väliseid sümptomeid 1,2 protsendil haigestunutest.
- Liigeste poletiku ravi kodus
- Liigesed haiget rahva
- Salv Bober liigeste jaoks
Järjestatud 27 genoomi põhjal on viiruse geneetiline mitmekesisus väike. Ilmselt kandus viirus loomalt inimesele vaid ühe korra, võimalik et juba Ajalehe South China Morning Post teatel sattus esimene hiljem koroonaviiruse diagnoosi saanud nakatunu haiglasse Sõltumatult ega ametlikult pole juurdluse järeldusi kinnitatud. Lõuna-Hiina põllumajandusülikooli teadlaste sõnul võis olla viiruse vaheperemeheks soomusloom. Selle soomuseid kasutatakse rahvameditsiinis, ehkki kontrollitud mõju neil pole, samuti süüakse selle liha.
Samad teadlased nentisid hiljem, et ei väljendanud end leidude esitlusel piisavalt selgelt. Tee ka jõutrenni Kui harjutada tasakaalu ja osavust — näiteks kui hüppame ühelt kivilt teisele —, siis sellised treeningud on liigestele head. Üldfüüsiline koormus on hea. Kui jalgrattaga sõita, siis see on hea, aga sellest ei piisa. Tasub teha ka jõutreeningut. Ka vanematele inimestele, kellel isegi võib-olla juba kusagilt valutab, soovitan jõusaali.
Mõõdukas treening on kindlasti kasulik, kuid meeles peaks pidama, et sooritustehnika on olulisem kui tõstetavad raskused. Vale tehnika võib kasu asemel kahju tuua. Kaitse end traumade eest Kaitsmed on sportimisel omal kohal, kui on otsene oht traumaks.
Kiiver ja liigesekaitsmed, mis kaitsevad kukkumisel, on hädavajalikud.
Astma ja allergia
Profülaktilises mõttes ei ole mõtet kanda ortoosi — see ei kaitse, pigem on sel vastupidine efekt, sest see takistab liikumist. Liiges peab liikuma iseseisvalt, eriti kui see ei valuta. Kui juba valutab, siis miks sa teed sama asja? Tee siis mingeid muid harjutusi, lahenda see probleem ja taastu traumast, mitte ära tee uuesti sama harjutust, mis liigese valusaks tegi.
Trauma võib kiirendada artroosi teket. Söö mitmekülgselt Ma ei ole näinud sellist toiduainet, mis oleks liigesele kasulik või vastupidi, kahjulik.