Vahel esineb nn. Kirurgiliselt on võimalik juukseid ümber istutada kukla piirkonnast juusteta aladele. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta.
Esinevad viirusnakkusele omased nähud: väsimus, nõrkus, palavik, pea- ja kurguvalu, iiveldus, oksendamine. Sageli esineb haigestunud piirkonnas lööve ning turse.
Pusivate liigeste loove ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Seentest põhjustatud liigespõletikku aitavad diagnoosida seenhaiguse tunnused muutused küüntel, nahal või muudes organsüsteemides. Nahalt või liigese õõnest saadud mädast otsitakse haigustekitajat. Viiruslikku liigespõletikku saab kinnitada vereanalüüsist tehtud proovidega, kust leitakse vastav tekitaja herpes viirus, B-hepatiit ehk kollatõbi, mumpsi viirus jt.
Ravivõimalused Seenhaiguse raviks kasutatakse antibiootikume, põletikuvastaseid ravimeid diclofenac, ibuprofen ja kirurgilist mädakollete avamist. Viiruslike liigeskaebuste korral annavad kergendust põletikuvastased ravimid, kirurgilist ravi vaja ei lähe.
Karva läbimõõt järjest väheneb, lüheneb juukse kasvufaas ja pikeneb puhkefaas. Enamasti on kiilaspäisuse põhjuseks meessuguhormoonide ainevahetuse muutus, protsess mõjub karvafolliiklitele.
Meessuguhormoonide hulk vereseerumis on normaalne, kuid suurenenud on testosterooni muundumine dihüdrotestosterooniks. Naistel võib olla sama põhjus- tõuseb meessuguhormoonide nivoo ja langeb naissuguhormoonide nivoo. Peanahk on lööbevaba, hiljem nahajoonis kaob ning nahk muutub läikivaks.
Dermatiit ehk kõõmatõbi
Üldise juuste väljalangemise põhjuseks võivad olla stress, ravimid nn. Meeste ja naiste kiilaspäisus tekib ka östrogeenide kaitsva mõju vähenemise tagajärjel. Meestel algab juuste väljalangemine otsmikult ja lagipeast, jättes juuksed alles külgmiselt ja kuklapiirkonnas.
Naistel on progressioon tagasihoidlikum, juuste väljalangemine on ühtlasem, peamiselt pealael ja oimude piirkonnas, juuksed säiluvad otsmikul. Menopausis kaasneb juuste hõrenemisele karvade liigkasv näole.
Koldeline juuste väljalangemine algab üksikute ümarate kollete tekkimisega. Sagedamini haigestuvad lapsed, eriti allergikud. Täpset haiguse põhjust tänapäeval veel ei teata, soodustavateks faktoriteks loetakse koldeinfektsioone, immuunsust langetavaid haiguseid ja stressi.
Juusteta haiguskolletes nahajoonis säilub ning haiguse progresseeruvas faasis on juuksed kolde servas kergesti eemaldatavad.
Sageli esineb ka küünte muutuseid. Olenevalt tüübist toimub paranemine 3 — 10 aastaga või areneb välja üldine kiilaspäisus. Ka mõningate naha-ja suguhaiguste korral võivad juuksed koldeliselt välja langeda punane lame-sammaspool, sklerodermia kõhetumise faasis, seen-ja viirushaigused ning süüfilis.
Vahel võib päikesekahjustuse ja mikrotraumade tagajärjel tekkida juusteta Sustava ola poletik mädavillikesi, koorikuid ja pindmisi lõhesid. Trihhetillomaania korral, kui juukseid pidevalt sõrmitsetakse, keerutatakse, väänatakse ja sikutatakse, langevad need välja.
Sellisel juhul esineb juuste kahjustus, kuid puudub põletik. Vahel esineb nn. Esineb enamasti naistel ja on sageli püsiv kahjustus. Mustanahalistel meestel esineb nn. Peanahale tekivad sõlmed, mis moodustavad juusteta muhukesi, millede lõhedesse jäävad juuksed alles.
Haiguskolded lokaliseeruvad pealaele ja kuklale ning võivad olla soodsaks pinnaseks vähile. Folliculitis decalvans Pusivate liigeste loove peanahal kulgev krooniline karvafolliikli Pusivate liigeste loove, mis lõpeb armistumisega. Noorteartriidi põhjust ei teata. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus. Pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Mõned noorteartriidi vormid on omased vaid lapse- ja noorukieale oligoartriitmõned vormid esinevad ka täiskasvanueas reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, lülisambapõletik.
Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena.
Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve. See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid ligamente. Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata edasi areneda. Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv.
Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda.
See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini. Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile vähenenud.
Lisaks võib laps olla väsinud ja nutune, mõnikord on ka palavik ja nahalööve.
Sete võib olla kiirenenud ja CRP üsna kõrge. Alati uuritakse ka reumatoidfaktorit ja tuumavastaseid antikehi tuumavastuaineidkuna nende abil on võimalik määrata haiguse alaliiki. Samuti küsitletakse vanemaid perekonnas esinevate liigesehaiguste ja psoriaasi kohta. RAVI Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu. Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võibolla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased.
Haigused ja seisundid
Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid. Kogemus on näidanud, et tõhusamate ravimite kasutamine suurendab alati lapse väljavaateid paranemisele. Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis. Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi.
Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga. Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring. Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa.
ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga. Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi.
Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad. Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla.
Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus. Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi.
Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv. Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi.
Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.
Dermatiit ehk kõõmatõbi Täiskasvanute seborroiline dermatiit ehk kõõmatõbi On erineva tõsidusega eksematoosne protsess, mis esineb peamiselt peanahal, näol, liigeste painutuspindadel ja ülemisel kehaosal. Täpset tekkepõhjust ei teata, kuid viimasel ajal arvatakse selleks olevat pärmiseen Pityrosporum ovaleimmuunsüsteemi nõrkus, mõningad infektsioonid, mis tekivad ravimite kasutamise järgselt ning meessuguhormoonid androgeenidmis stimuleerivad rasunäärmete tööd.
Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon.
Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist.
Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.
Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade Pusivate liigeste loove põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.
Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida.
Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni.
Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu. Pusivate liigeste loove säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all.
- Seentest või viirustest tingitud liigespõletik Viral and fungal arthritis ingl.
- Purpura – Vikipeedia
- Mis haiguste all on koik liigesed purustatud
Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.
Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse.
Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid.
Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate Pusivate liigeste loove. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.
On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.
Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.
Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.
Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.
Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Pusivate liigeste loove. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.
See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi.
Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.
Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.