Kaljusaar Küsimus nr 74 Tere. Tavainimesel ongi INR 1,0 lähedane, aga see on normaalne neile, kes Marevani ei tarvita. Teatud juhtudel on vajalik günekoloogi ja mõnikord harva ka erakorralise meditsiini osakonna abi. Ka nendel patsientidel, kellel INR püsib muidu väga stabiilselt terapeutilises vahemikus.
Diabeetilise jala hooldus ja ravi Diabeetilise jala hooldus ja ravi Eda Vähi jalaraviõde Diabeetilist perifeerset neuropaatiat esineb 30—50 protsendil diabeetikutest. Patsientidel, kellel esineb alajäsemete neuropaatia, suureneb oht jalahaavandi tekkeks, seetõttu on kontroll diabeetiku jalgade üle väga tähtis.
Diabeetilise jala hooldus ja ravi – kavilda.ee
Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. Eesti Diabeediliidu andmetele toetudes põeb maailmas diabeeti umbes miljonit inimest.
Eestis on diabeet diagnoositud umbes 70 inimesel. Kuna 2.
Diabeedivorme on kümneid erinevaid. Praeguse arusaama kohaselt tähendab diabeet eri haiguste kogumit. Nende ühine nimetaja on energia ainevahetuse häire, mis väljendub vere suurenenud suhkrusisaldusena. Maailma terviseorganisatsioon WHO on liigitanud enamlevinud kui jala jala poletik järgmiselt: tüübi diabeet, mille põhjus on insuliini tootvate beetarakkude hävimine autoimmuunpõletiku tulemusel.
Rasedusaegne diabeet, mille põhjus on hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus.
Põletikku leevendavad salvid viivad lihasevalu
Muudest põhjustest tulenev diabeet, mille põhjus on näiteks kõhunäärme põletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või Eestis haruldane hemokromatoos ehk raua ainevahetushäire. Liigitusi on veel. Diabeet ja kaasuvad haigused Südame- ja veresoonkonnahaigused — ateroskleroosi haigestumise risk on 3—5 ja aju verevarustuse häiretesse haigestumise risk on 2—4 korda suurem kui elanikkonnal keskmiselt.
Diabeetiline nefropaatia. Diabeetiline retinopaatia.
Diabeetiline neuropaatia. Neuropaatia on torkiv tunne, paresteesia, tundetus või valu jalalaba piirkonnas. Diabeetilist perifeerset neuropaatiat esineb 30—50 protsendil diabeetikutest.
Tekib tundlikkuse vähenemine varvastel temperatuuri- vibratsiooni- ja puutetundlikkus. Jalgu kaitsev valutundlikkus on vähenenud, inimene ei reageeri õigeaegselt mikrotraumadele, jalatsite hõõrumisele.
Kroonilise venoosse haavandi ravi ja hooldus - Ravijuhend
Diabeetik võib kanda number väiksemaid jalatseid ja mitte märgata sellest tekkivaid probleeme. Ka juhuslikult jalatsisse sattunud võõrkeha jääb mõnikord märkamata ning sellest saab alguse tõsine haavand, mille ravi kestab kuid. Traumade vältimine on haavandite ennetamise üks eeldusi. Patsient peab arvestama teatud soovitustega, et osata ise haavandiohtu vältida.
Patsiendijuhend annab lihtsaid soovitusi, kuidas ennetada haavandi teket ning ravida juba tekkinud haavandit.
Kindlasti on tähtis õige jalatsivalik. Uusi jalatseid ostes peab neid kindlasti proovima mõlemasse jalga.
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- Diabeetilise jala hooldus ja ravi Diabeetilise jala hooldus ja ravi Eda Vähi jalaraviõde Diabeetilist perifeerset neuropaatiat esineb 30—50 protsendil diabeetikutest.
- Küsimused & vastused « Tromboosialane info arstile ja patsiendile
- Lehekülje allpool näete esitatud küsimusi ja arsti poolseid vastuseid.
- Põletikku leevendavad salvid viivad lihasevalu
- Ты не поняла меня, юная леди, - возразил Макс, - я о том, что среди нас образуется новая _парочка_.
Seetõttu ei ole mõistlik osta jalatseid internetist. Jalats peab sobima kohe esimesel proovimisel.
See ei tohi olla ka liiga suur, sest jalas loksudes võivad tekkida villid. Tuleb arvestada, et jalats vastaks jala kujule ja järgiks individuaalseid võimalikke deformatsioone. Seetõttu võiks pigem valida ortopeedilise ja kinnise vähemalt rihmkinnitusega jalatsi. Selline valik väldib hõõrdumisi ja ka ebastabiilsust.
Jalatsid tuleb osta õhtupoolsel ajal, sest päeva jooksul jalad veidi tursuvad.
Uusi kingi tuleb kindlasti esialgu paari tunni kaupa kanda, et jalg saaks harjuda. Diabeetik peab teadma, et ta ei tohiks paljajalu käia — selle kui jala jala poletik on taas traumaoht.
Jalatsis tuleb alati kanda sokke, sest need aitavad vältida hõõrdumist. Valida tuleks pigem tugeva kummita sokk, kontrollima peab ka sokiõmblusi. Liiga tugevate rantide Salv tuleb sokki kanda pahempidi. Diabeetikule peab rääkima, et ta kontrolliks oma jalgade seisundit iga päev.
Vajadusel võib selleks kasutada peeglit. Nii saab õigeaegselt reageerida mikrotraumadele, hõõrdumisele, villidele, naha liigsele kuivusele. Hüperglükeemiast tulenevate muutuste toimel muutuvad lihased, sidekoed ja ligamendid patoloogiliselt kõvaks. Nii tekib liigeste jäigastumine ja jalalihaste koordineeritud töö on häiritud.
Haiguse arenedes väheneb märkimisväärselt käte ja labajalgade väikeste lihaste mass. See omakorda viib jäsemete biomehaanika muutusteni. Suurenenud rõhuga piirkondadesse hakkab intensiivselt moodustuma kallus.
Suureneb koormus metatarsaalliigestele. Nahk on liiga kuiv ja ei suuda stressiolukorraga toime tulla ning nii tekkib survepiirkonda haavand. Ka haavandi teke võib diabeetikul tundlikkuse vähenemise tõttu jääda esialgu märkamata.
Järgima peab haavaravi põhimõtteid Esmatähtis kui jala jala poletik haavandi ravi tingimus on surve vähendamine. Selleks tuleb kasutada kõiki võimalusi: tallatoed, abivahendid varvastele, pehmendused varvaste vahele ja päka alla, individuaalsed meetodid plaastrite või sideme paigaldamisel, et kaitsta kahjustunud piirkonda.
Diabeetilise jala hooldus ja ravi
Reegel on alati, et kahjustunud piirkonda ei tohi sidematerjaliga mahulisemaks muuta, kuna selline sidumine lisab survet veelgi. Patsient peab kui jala jala poletik, et asendi muutmine on haavandi ravi oluline tingimus. Patsienti tuleb õpetada kui jala jala poletik kasutama ning ta peab survejagajat kandma aktiivsel ajal pidevalt — ei ole vahet, kas ta liigub kodus või väljas, iga samm on surve.
Vajadusel võib lisaks kasutada ka keppe, karke, spetsiaalseid survet korrigeerivaid jalatseid või taldu, isegi voodirežiimi. Haavandi ravis on oluline haavaravi põhimõtete järgimine.
Kroonilise venoosse haavandi ravi ja hooldus (PJ-I/22.1-2017)
See tähendab naha niiskuse säilitamist. Samuti on tähtis antibakteriaalne ravi vastavalt individuaalsele näidustusele. Selleks hinnatakse haavandi dünaamikat ja vastavalt sellele selgub visiitide sageduse vajadus. Hinnatakse haavandi astet.