Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad. Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga.
Kuna liigeses saavad omavahel kokku reieluu, sääreluu ja põlvekeder, siis nende otsmised põlvekedra puhul tagumine pinnad on kaetud liigeskõhrega.
See libe kude aitab luudel teineteise suhtes sujuvalt libiseda, kui painutad või sirutad põlve. Põlv on sisuliselt nagu hing, mida liigutavad kaks põhilist lihasgruppi: reie nelipealihas asub reie esiküljel sirutab põlve ja nn hamstring-lihased asuvad reie tagaküljel painutavad seda.
Lisaks luudele on põlves ka hulk tugistruktuure, mis aitavad tagada põlve stabiilsuse ja normaalse funktsiooni. Meniskid: kaks poolringitaolist sidekoelist moodustist, mis toimivad kui amordid reie- ja sääreluu vahel ning aitavad põlvel paremini liikuda.
On üsna tugevad, vastupidavad ja veidi kummitaolised ning aitavad liigest pehmendada ja stabiliseerida. Nende ülesanne on takistada põlveliigese külgsuunalist liikumist põlv on hing AINULT painutus-sirutus liigutustel, kui see toimib hingena küljelt-küljele, oleks aeg rääkida spetsialistiga.
- Kapid haiget hommikul
- Levinumad luu- ja liigesehaigused - Tarbija - Majandus
- Põlvevigastused ja nende ravi – Ajakiri SPORT
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
Eesmine ja tagumine ristatiside asuvad põlve sees, moodustades risti. Koostöös tagavad nad põlve stabiilsuse eest-taha suunal. Kõõlused: lihased on luudega ühenduses kõõlustega. Põlve puhul on vast kõige olulisem ära mainida nelipealihase kõõlus, mis on ühenduses põlvekederaga, mis omakorda on patellaarkõõluse kaudu ühenduses sääreluuga.
Limapaunad ehk bursad: ümbritsevad põlveliigest, pakkudes sellele pehmendust liigutamise ajal.
Mainimisväärseimad neist on prepatellaarne bursa asub põlvekedra ja naha vahel ja suprapatellaarne bursa asub põlvekedra kohal. Vigastused Vigastuste liigitamiseks võib kasutada eri aluseid, tüüpilisem jaotus on akuutne ehk äge ja krooniline ehk pikema aja jooksul tekkinud vigastus.
Kui rääkida sportlastest või üldiselt aktiivsema eluviisiga inimestest, täpsustaksin hea meelega seda liigitust ning kasutaksin pigem sõnu trauma ja ülekoormus. Viimane tekib liigse koormuse, ebapiisava taastuse või vale tehnika tagajärjel. Traumaatiliste vigastuste tekkeks on vaja sundida põlve mingi välise jõu abiga liikuma suunda, kuhu see liikuma ei peaks tuletame meelde, et põlv on sisuliselt hing. Seda haigust kirjeldas esmakordelt Mõiste idiopaatiline viitab asjaolule, et ka tänapäeval pole selle konkreetse haiguse põhjus teada, erinevalt parkinsonismi sümptomaatilistest vormidest, kus me suudame esile tuua konkreetse põhjuse.
Parkinsoni haigus on krooniline haigus ning ka praegu ei teata ühtki üksnes Parkinsoni haigusele spetsiifilist uuringumeetodit. Haiguse diagnoos põhineb ka kaasajal kliinilistel tunnustel ning nende väljendusastmes.
Kui haigusnähud osutuvad piisavalt väljendunuks, määratakse patsiendile antiparkinsonistlikud ravimid. Kui haige vaatamata levodopa kasutamisele siiski oluliselt ei parane, siis võib kahelda diagnoosi õigsuses ning haiget peaks süvendatult uurima, et selgitada mingi muu parkinsonistliku sündroomi võimalust. Parkinsoni tõve korral häirivad haiget kõige enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning ulatuse vähenemine, tasakaaluhäired, kõnnaku häired. Raskendatud on keha pööramine voodis; ilmneb stardiraskus liigutuste alustamisel; käekiri muutub väikseks.
Värin e. Treemor võib esineda ühes jäsemes või ühes kehapooles. Erutus muudab treemori tugevamaks, ning kuna seda sümptoomi on raske avalikus kohas inimeste eest varjata, siis võib patsientidel tekkida sageli kohmetustunne ja pinge, mis omakorda süvendavad treemorit. Mitte igasugune jäsemete värin ei ole parkinsonistlik, vaid lisaks sellele on mitmeid teisi treemori põhjusi, mille ravi erineb põhimõtteliselt parkinsonistliku treemori ravist.
Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav sümptoom kui treemor ning iseenesest ei muuda patsienti tavaliselt abituks Bradükineesia ehk liigutuste aeglustumine on tavaliselt kõige enam häiriv sümptoom. Varakult võib bradükineesia ilmneda miimikavaegusena e. Tavaliselt varieerub parkinsonistlike sümptoomide väljendusaste päeva jooksul küllalt oluliselt.
Depressioon esineb kuni pooltel Parkinsoni haigusega haigetest. Tavaliselt on depressiooni aste vähene voi moodukas. Haiged võivad olla düsfoorilised, pahatujulised. Mõnikord võib depressioon kombineeruda ka rahutusega agiteeritud depressioon. Seniilsuse dementsuse väljenduseks loetakse mäluhäireid, äratundmisraskusi, abstraktsioonihäireid ja arvutamise raskusi. Vanematel inimestel võivad antikoliinergilised ravimid tsüklodool, parkopaan, akinetoonamantadiin ja dopamiini agonistid põhjustada segasust, paranoilisust ja hallutsinatsioone.
Kõnehäired seisnevad sageli kõne valjuse languses, fonatsiooni ja artikulatsiooni häiretes. Tavaliselt on haige hääl tugev lause algul ning muutub tasaseks lause lõpus.
Valutu liikumine igal aastaajal - Südameapteek
Kõnehäire võib ilmneda varakult haiguse algul, muutudes probleemiks näiteks telefoniga rääkimisel, mil patsiendi kõne on raskustega arusaadav. Süljeeritus tekib osal haigetel seetôttu, et neelamishäire korral koguneb sülg neelu ning voolab vabalt välja.
Süljeeritus võib ilmneda ka ainult öösiti. Neelamishäire tekib tavaliselt Parkinsoni haiguse hilises staadiumis ning pole kunagi varajane sümptoom. Kõhukinnisus on Parkinsoni haigusega sagedaseks kaebuseks. Ei maksa karta mingit organismi mürgitumist, kui kõht pole mõne päeva jooksul läbi käinud. Kõhukinnisuse põhjusi on mitu.
Parkinsoni haigusest tingituna aeglustub soole normaalne liikuvus e. Ka ravimid võivad soole peristaltikat aeglustada. Sooletrakti peristaltika soodustamiseks võiks päevas juua vähemalt klaasitäit vett. Väljendunud kõhukinnisuse korral võib tarvitada ka lahtisteid. Eestis on umbes podagrapõdejat, sagedam on haigus keskealiste meeste hulgas.
Podagra võib tekkida mitmel põhjusel: kõrgvererõhutõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoimena, ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle, joomisest, samuti üldise ainevahetushäire, suhkurtõve, vererasvade suure sisalduse ja kõrgvererõhutõve tõttu. Teisene ehk sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist.
E-apteegi nõustamine
Tundemärgid Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad.
Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti. Ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse.
Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Ravi Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusamalt ravib podagrahoogu liigesesse süstitud seroidhormoon. Haigestunul on põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape.
Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Reumatoidartriit Iseloomustus Reumatoidartriit on krooniline liigesepõletik. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini Mis on suured liigesed ja nende ravi aastased naised ja kõige harvemini noored mehed.
Täiskasvanud reumatoidartriidihaigeid on Eestis umbes Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine.
Tundemärgid Algab tavaliselt väheväljendunud liigesevaluga, enamasti just hommikuse sõrmede või päkkade helluse ja jäikusena. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunenud tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.
Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle.
RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape.
Parkinsoni tõbi
Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust.
Sagedasemad haigused Parkinsoni tõbi Parkinsonism ei tähista konkreetset haigust, vaid teatud kindlat haigusnähtude kogumit, mida iseloomustab kolm põhilist sümptomti: jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega. Arstlikus kirjanduses käsitletakse veel ka neljandat haigustunnust - keha tasakaalu säilitamise häiret. Need sümptoomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides kas ühes või mitmes kehapiirkonnas. Enamikul juhtudest domineerib üks haigusnäht, kuid peaaegu alati aeglustuvad tahtlikud liigutused ja ilmneb liigutuste alustamisraskus. Lisaks loetletud primaarsetele haigustunnustele esineb veel mitmeid nn.
Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks Olaliigese diagonaalide vigastuse korral üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.
Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada.
Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened. Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis.
Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.
Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke.
Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.
Saada e-kiri
Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise.
Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete.
Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus.
Parkinsoni tõbi
Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin Mis on suured liigesed ja nende ravi.
Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat.
Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine.
Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse. Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres.
Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.
Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta.
RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest. Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud.
Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt.
Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses. Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid.
Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse. Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi.
Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Haigus ise on mürgisem kui ravimid. Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem. Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt.
Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt. Paljusid nendest ravimitest saab kasutada nii süstina, suu kaudu, välispidiselt kui ka pärasooleküünaldena. Kasutusele on tulnud ka seedetraktile vähem ohtlikud põletiku- ja valuvaigistid — koksiibid rofekoksiib, tselekoksiib, etorikoksiib jt.
