Alati hästi kombitav on ülal rinnak ja all niudeluuharja eesmine ülemine tipp. Jämesool jätkub ülespoole, kulgedes maksani välja, suundub siis maost ja peensoolesilmustest eestpoolt möödudes vasakule küljele ning laskub seal alla päraku suunas. Alumiiniumneelu kandekonstruktsiooniks on 50 x 50 mm tugiroovid, mis kinnitatakse kummalegi poole murdejoont nii, et nad toetaksid alt alumiiniumneelupleki mõlema poole keskosa. Kommentaarid: M. Naisterahvas ikka märkab säravaid asju. Tugiroov kinnitatakse läbi tuulutusliistu sarika külge.
Djantugani platoo kõrguseks on ~ m, kaljumarsruudi algus ~ m. Kommentaarid: M. Nefedov, B. Gorjunov, D. Librovsky, V. Proshina; Sealt keerata paremale ja edasi Parempoolse harja korgus lihtsatel purunenud kaljudel edelaharja parempoolse nõlva pidi I sandarmi alla; sellest mööduda paremalt julgestus! Edasi tõusta harjal mööda kergesti murenevaid plaate, möödudes järskudest tõusudest paremalt julgestus!
Kuidas arvutada maja kõrguse ehitamise ajal Video: A Simpler Way: Crisis as Opportunity - Free Full DocumentaryAprill Katusekonstruktsioon - üks kõige keerulisemaid ülesandeid maja ehitamisel. Oluline on valida kalde õige nurk ja arvutada harja kõrgus, et saaksite teha karkassisüsteemi ja katuse materjalide arvutused.
Sadula pealt h. Laskumine idaharja pidi. Sealt edasi Viki ja Martti möödusid sandarmist vasakult, Meeri ja Tanel paremalt.
Djantugan (Dzhantugan), edelaharjapidi
Ja lõunaharjapidi tippu. Väljavõte Meeri matkapäevikust: Hommikul vara 4 paiku oli äratus. Alan nagu hea pereisa tegi meile tatra putru ja kontrollis, kas ikka kõik vajalik on kaasas.
Joonis 11 kinnitatud kivid Katusekivide paigaldamine Kõigepealt paigaldatakse räästasse jääv kivirida. Esimese reaga kontrollitakse, et kummalegi poole üle otsaseina ulatuvad katuseääred oleks ühelaiused. Vajadusel võib kasutada ka poolikuid reakive. Seejärel kinnitatakse alumise rea kivid reakiviklambritega. Järgnevalt laotakse parempoolsest räästanurgast üles vertikaalset kivirida.
Poole kuue paiku, hämaras, asusime teele Djantugani poole. Mina ja Tanel ees, Viki ja Martti tagapool.
Ei jõudnud päris Taneli tempot pidada, kuid aeg ajalt ta ootas mind järele. Enne Djantugani platood jäämurrus panime tugiköie lõhede ületamiseks. Seal jaamas oli kell veel alles. Paarikümmend meetrit edasi tundsin kindas sõrme otsas mingit kõva jublakat.
Parempoolse harja korgus selle välja urgitsesin selgus, et on kella mutter ja kell ise oli kadunud, ei olnud saapas ega kindas Parempoolse harja korgus varrukas - no tagasi minna ka ei tahtnud. Kui alla tulles on alles, siis saan kätte, muidu jääb Djantuganile meeleheaks.
Parempoolse harja korgus oli plaanis teha 2A marsruut, kuid platooni tulek oli läinud väga libedalt ning kuna enesetunne oli hea - siis otsustasime minna hoopis 3A radapidi. Panime Taneliga jälle ees minema tõusul sadulale vaheldumisi astmeid tehes. Sadulal istusime maha, tõmbasime hinge, sõime halvaad ja vaatasime alla ZG poole, seal oli alles väga rahulik.
Rasvunud kõht Kõhu esiküljel, kõhuseinalon olenevalt treenituse astmest rohkem või vähem selgelt näha kõhu sirglihasmida kuni naba kõrguseni katkestab kolm põiki kulgevat kitsast kõõlusplaati — intersectiones tendineae. Umbes kõhu keskel on naba. Kõhu ülaosa ümbritsevad alumised roided, mis jooksevad kokku rinnaku tipu mõõkjätke juurde. Alumises piirkonnas asub niudeluuhari. Lihasreljeef on enamikul inimestel kaetud paksu rasvakihiga, nahaalune rasvkude on eriti meestel suurim rasvadepoo.
Siis laskusime pisut alla 3A kaljumarsruudi algusesse, võtsime kassid alt ja ootasime. Viki ja Martti tahtsid ka tingimata seal harjal ära käia, Parempoolse harja korgus tuli veel tükk aega istuda ja oodata. Uni tikkus kangesti kallale, nägin isegi und sekundi-murdosa jagu - hõre õhk ja päikesepaiste tegid oma töö. Odnovremmenoje dvizenije - nii me Parempoolse harja korgus, Viki ja Martti köies ees, mina ja Tanel oma köiega sabas.
Viki pani vahepeal klemme, siis meie paarist mina ees panin neist meie köie läbi ja Tanelil tuli kogu see kola kokku korjata. Kui paarkümmend meetrit oli tõustud hakkas lund sadama.
- Djantugani platoo kõrguseks on ~ m, kaljumarsruudi algus ~ m.
- Valu poidla kael
No Parempoolse harja korgus küll, kas tõesti keerab nüüd ilma ära? Õnneks läks see sabin üsna kähku üle ja kuna kalju oli väga soe, siis kuivas ka kiiresti. Lumesadu jäi küll üle, kuid taevas oli endiselt pilves - tõsiasi, mis mind pisut rahutuks tegi. Liiga tore oli see ronimine ja kohe kuidagi ei tahtnud, et mingi tobe ilmapööre kogu lõbu ära rikuks. Me Marttiga isegi ei näägelnud seekord. Rada iseenesest ei olnud raske, samas oli väga keeruline ronida nii, et lahtisi kive, mida seal oli Kuidas elada liigeste valuga sammul ja hulgim, alla teistele kaela ei laseks.
Ligikaudu paarkümmend meetrit enne tippu märkasin kaljul midagi säravat. Korraks pilve tagant välja paistev päike peegeldus kaljusse löödud naelalt ja selle küljes rippuvalt karabiinilt. Naisterahvas ikka märkab säravaid asju. Tanel, kes oli pisut allpool, tõi naela ja karabiini ära - nael oli väga lahti, palja käega, ilma suurema pingutuseta tuli välja. Saagi tegime pooleks - nael talle ja ilus karabiin mulle.
Kuidas arvutada maja kõrguse ehitamise ajal
Parempoolse harja korgus aeg edasi, seda tumedamaks hakkas taevas tõmbuma - kas tõesti peab jälle 3A-ga kaasnema äike ja lumesadu? Tuli liikumisele hoogu lisada. Enne tippu, sandarmi juures, oli valida kahe raja vahel, lihtsama ja raskema, Parempoolse harja korgus millegi pärast tahtis ikka naba venitada ja ronis raskemat lõikupidi, mina vaatasin, et ma kohe kuidagi nii pikaks ei veni ja kuna oli ka lihtsam lõik, siis läksime Taneliga hoopis seda mööda ja jõudsime ka enne tippu.
Olime sattunud alajaama - kõik nukid surisesid ja undasid, kirka samuti. Volnaja-Spaini käigust oli jäänud meelde Viki ütlemine, et niikaua kui kirka ei unda on kõik OK. Aga nüüd ju undas! Igatahes tiputuuri juures tipukirja otsida ja sorida seal surisevate kivide vahel kohe kuidagi ei tihanud, läksime paar meetrit allapoole, seal vähemalt kirka oli vait.
Viki ja Martti, kes vöövahele pandud kirkalt ergutussurakaid tagumikku sai, leidsid kirja üles. Tops oli kunagi varem äikese ajal tabamuse saanud, auk sees. Viki kirjutas kirja marsruudikirjelduse teisele küljele - blanketid olime hommikul maha unustanud.
Lörts ja vihm tegid kivid märjaks ja aegamööda surin tippudes jäi vaiksemaks kuni lakkas sootuks. Igatahes kirja tagasi viia ei olnud enam nii hirmus.
Tegime mõned tipupildid ja hakkasime laskuma 2A radapidi. Lumi oli sula ja jalad vajusid sügavale lumme. Mööda järsku kuluaari - nn pudelikaela - oli päris vastik alla tulla, jalad ei tahtnud järsul nõlval vesises pehmes lumes kuidagi pidama jääda ning kippusid alla libisema, pole see pehme järsk lumenõlv ikka minu lemmik, kaljul liikumine oli kohe hoopis kindlam ja mõnusam. Eelmised käijad olid maha jätnud jaama naela, kasutasime seda köiejagu kaheksaga lustimiseks - kui juba siis ikka täiega.
Edasi läks laskumine mööda Tanelile Parempoolse harja korgus rada algajate üritus 13 ja reedel algul mööda Ida harja lume peal ning edasi kiviklibu, mis jalge alt kohe plehku tahtis panna, igatahes kahel jalal liikuda oli päris keeruline - ikka tuli käed maha toetada, et mitte hooga alla Uugametsa libiseda.
Hooldusosad VOLVO XC70 II T5 - VaruosaTark
Pikivahe hoidmine oli siin väga oluline. Lõpp mööda liustikku ja läbi jäämurrukese läks libedalt.
BMW 3. seeria Touring 2020 (330d xDrive) M jõudlus - esmapilk 4K - Interjöör - välisilme
Poisid hankisid kuskilt ka enamvähem puhast lund laagris jäätise tegemiseks. Igatahes hetkeks nad kadusid ja ma juba arvasin, et teevad nalja, et ma läheksin tagasi neid otsima - seisin ja ootasin, hõigetele keegi ei vastanud.
Hooldusosad VOLVO XC70 II T5
No pagan küll! Kuid siis, kui ma juba hakkasin vaikselt jalgu ülespoole tagasi nihutama, ilmusid nende pead nähtavale. Mina olin jäätiselume lubaduse juba unustanud - neil oli meeles. Päästeteenistuses oli meil selleks päevaks kirjas ikkagi 3A Djantugani marsruut; olime ka välja minnes selleks valmis - nii moraalselt, kui varustuse poolest. Minu jaoks oli 2A marsruut vaid tagavaravariant, ja lõplikku otsust pidime tegema platool.
Kuna kõik oli OK, läksimegi 3A-le. Mõnel tekkis ZG-s küsimusi Taneli suhtes - kas ikka tohib võtta 3A marsruudile algajat, kes alles eelmisel päeval käis oma esimesel edukal 2A marsruudil Trapets, koos Enokiga.
Väike risk siin muidugi oli, kuid intuitsioon mind ei petnud - Taneli hea füüsiline, teoreetiline ja psühholoogiline ettevalmistus kompenseeris kogemuste vähesust, ja antud koosseisus meil sellel marsruudil küll mingeid probleeme ei tekkinud. Põhiraskus kaljumarsruudil oli vajadus ronida nii, et alumistele lahtiseid kive pähe ei pudeneks; viimasele ronijale ei olnud see aga nii tõsine nõue.