Liigu sisu juurde

On nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toesehaigusi. Liigesevalu esineb vahel ka näiteks viirushaiguse, näiteks gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise, pidevalt süveneva, liigeseid muundava ja lõpuks invaliidistava haigusega.

Ülevaade Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Mitmesuguste liigeshaiguste all kannatab umbes eestlast. Kõige sagedamini esinev liigeste haigus maailmas on osteoartroos ehk liigesekulumus.

Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse, gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava ehk deformeeriva, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Osteoartroos on liigeskõhre kulumise haigus.

Haigused ja seisundid

Üheks oluliseks osteoartroosi tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes.

Osteoporoosi ehk luuhõrenemise korral väheneb kaltsiumi sisaldus luudes ja luud muutuvad hapraks. Osteoporoosi olulisemateks riskiteguriteks vanemas eas on madal suguhormoonide tase organismis ning kortikosteroidravimite prednisoon, kortisoon kasutamine astma ja reumatoidartriidi raviks.

  • Osteokondroosi salvi efektiivne
  • Reuma ladina keeles rheuma on põletikuline haigusmis kahjustab peamiselt südantliigeseidkesknärvisüsteemi.

Tegelikult aga ei ole sellist haigust nagu reuma või jooksva, need sõnad tähistavad lihtsalt toesevalu — valu luudes, liigestes, lihastes. Tänapäeval eristatakse üle toesehaiguse, mille selgitab välja arst.

Seda nimetatakse haiguse diagnoosimiseks.

Juveniilne idiopaatiline artriit

Arstieriala, mis tegeleb toesehaiguste diagnostika ja mittekirurgilise raviga, nimetatakse reumatoloogiaks. Liigesehaigused jagunevad kolme suurde rühma: liigeste kulumishaigused, põletikulised haigused ning teiste haigustega kaasuvad liigesevalud.

Artriit või artroos? Liigeste kulumise haigus ehk osteoartroos on kõige enam levinud mure ning seotud kas töö iseloomuga või lihtsalt eaga, sest põlve- ja puusaliigesed kuluvad igal inimesel.

Arsti poole peaks PERH-i reumatoloogi Piia Tuviku sõnul pöörduma siis, kui liiges on silmanähtavalt paistes või hommikul on alaselg või liigesed kanged ja selline seisund on kestnud üle 12 nädala. Siis on põhjust kahtlustada reumatoloogilist ehk põletikulist haigust. Tänapäeval tuntakse umbes liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust.

Osteoartroos on kõige sagedamini esinev krooniline liigesehaigus, mida kergemates või raskemates vormides esineb kõigil üle aastastel inimestel. Tegu on liigesekõhre kulumisega. Haigestuvad nii mehed kui ka naised.

Liigeste tosised haigused

Põlveliigese artroos tekib siiski naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Ka sõrmeliigeste artroos on rohkem levinud naiste seas.

Liigesevalu esineb vahel ka näiteks viirushaiguse, näiteks gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise, pidevalt süveneva, liigeseid muundava ja lõpuks invaliidistava haigusega. Liigesevalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste ja lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi haige olla.

Liigeste tosised haigused

Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit. Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel.

Liigeste tosised haigused

Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused. Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks.

Liigeste tosised haigused

Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega. Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki.

Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel. Viimastel aastatel on artriidi ravisse jõudnud bioloogilised ravimid.

  • Valuvaigistid seljavalu ja liigestega
  • А когда я вернулась из кухни, уже лежал на полу.

Ravimid toimivad üsna kiiresti ja siiamaani on neid turvaliseks peetud. Bioloogilisi ravimeid nagu teisigi pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid tarvitavad lapsed on arstliku kontrolli all.

Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte. Liigesepõletik avaldub valu, paistetuse ja liikumispiiratusena. Idiopaatiline tähendab, et haiguse põhjust ei teata, vallandavateks teguriteks võivad olla infektsioon, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus või väliskeskkonna mõjud. Juveniilne tähendab, et haigusnähud tekivad enne eluaastat. Haigust kutsutakse krooniliseks siis, kui asjakohane ravi ei too kaasa täielikku paranemist, vaid nähtude leevendumise ja laboratoorsete analüüside paremad näidud.

Kortikosteroid ehk hormoonravi on saadaval olevatest ravimitest tõhusaimad immuunsüsteemi aktiivsust pärssivad ja põletiku aktiivsust vähendavad ravimid. Samas neid võib kasutada piiratult, sest ravimite pikaajalisel kasutamisel ilmnevad tõsised kõrvalnähud nagu osteoporoos ehk luuhõrenemine ja kasvu pidurdumine. Siiski on kortikosteroidid vajalikud ajutise ravimina ootamatute haigusnähtude korral, mil oodatakse pikaajalise ravi tulemust. Suured kortikoste­roi­d ­annused suurendavad olulisel määral ka söögiisu, mis lisab kehakaalu.

Liigeste tosised haigused

Seetõttu on oluline anda lapsele söögiks selliseid toite, mis igapäevast kalorite hulka suurendamata siiski nälja kustutavad.

Liigesesiseseid süste kasutatakse kõige sagedamini siis, kui põletikulisi liigeseid on ainult üks või mõni ning kui on oht, et valust tingitud liigesjäikus võib viia väärasendi tekkimiseni.

JIA põdevatel lastel tuleks kindlasti käia uuringutel silmaarsti juures.

Uuringute sagedus sõltub haiguse alatüübist ja raskusastmest. Silmapõletik võib ravi saamata põhjustada tõsiseid tagajärgi nagu näiteks silmaläätse hägustumist ja pimedaks jäämist. Juhul kui raviga suudetakse alustada haiguse varases etapis, toimib see tavaliselt hästi. Silmapõletiku ravis kasutatakse paiksetest kortikosteroididest silmatilku. Raskematel juhtudel võivad kõne alla tulla kortikosteroidisüstid silma või suukaudsed kortikosteroidid.